Kaugel, kaugel, kus on minu kodu. Kaugelt tervisi saadan ma sul...

Internetieelsel ajal saatsid kodust kaugel teenistuses olnud sõdurpoisid välipostiga kodustele teateid eluolust ja oma tegemistest.

Tsaariväes, esimeses ilmasõjas, Vabadussõjas või teises maailmasõjas olnud eesti sõduritele oli see ainus viis kodustega ühendust pidada.

Ka lähiajaloos Vene kroonus käinutest ei pääsenud paljud teenistusaastate jooksul kordagi puhkusele ning kogu info liikus välipostiga. Sõltuvalt teenistuskoha kaugusest jõudis kiri adressaadini mõnest päevast paari nädalani. Vahel kauemgi. Tean omast käest, kui oodatud olid napid paberil kokku volditud read. Harva, kui õnnestus linnast kaugekõne tellida ja peotäie 15kopikaliste eest kuulda torust tuttavat häält.