Eelmise aasta rahvastikustatistika ei anna põhjust rõõmustada, sest sündimus on rekordväike, iive jätkuvalt negatiivne ja jälle on elanikke ligi pool tuhat vähemaks jäänud.
Järvalased otsivad paremat teenistust
Kui vaadata sündide statistikat alates 1970. aastast, selgub kurb tõsiasi, et nii vähe lapsi pole selle aja jooksul Järvamaal sündinud ühelgi aastal. Ligilähedane oli 2006. aasta, mil registreeriti 335 uut ilmakodanikku.
Maakonna elanike arv kipub aga endise hooga vähenema, igal aastal keskmiselt poole tuhande inimese jagu. 1. jaanuari seisuga on järvalasi 497 vähem kui aasta tagasi ehk 33 821 inimest.
Maavalitsuse peaspetsialist-perekonnaseisuametnik Tiia Priidikki ütles, et elanike arvu ei mõjuta mitte niivõrd sünnid-surmad, kuivõrd see, et inimesed lihtsalt lahkuvad maakonnast. «Eks nad lähe ikkagi sinna, kus on parem teenistus ja töö ning kõik teenused tagatud,» lausus ta.
Priidik märkis, et minnakse ka lausa perede kaupa välismaale, paljud Soome või Norrasse. «Kui mees tahab ikkagi peret koos hoida, siis võtab ta kaasa nii naise kui lapse,» märkis ta.