Paljud uksed jäävad suletuks

Copy
Reede hommikul sammusid lapsed Paide Hillar Hanssoo põhikooli nagu igal tavalisel koolipäeval. Millal nad uuesti oma koolimajja pääsevad, ei oska praegu keegi öelda.
Reede hommikul sammusid lapsed Paide Hillar Hanssoo põhikooli nagu igal tavalisel koolipäeval. Millal nad uuesti oma koolimajja pääsevad, ei oska praegu keegi öelda. Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja
  • Keelatud on avalikud kogunemised ja kõik spordivõistlused
  • Suletud haridusasutused, kultuurimajad, raamatukogud, noortekeskused
  • Järva-Jaani gümnaasium ja Peetri kool sulgesid uksed juba reedel

Seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega kuulutas valitsus välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. «Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,» ütles peaminister Jüri Ratas. «Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.»

Peaminister Ratas lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. «Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitsesse. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.»

Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. «Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,» lausus ta.

Vastvalt valitsuse ja Järvamaa kohalike omavalitsuste otsusele on suletud maakonna haridusasutused, kultuurimajad, raamatukogud, noortekeskused, spordisaalid ja muuseumid. Lasteaiad olid eile hommikul veel avatud, kuid suure tõenäosusega suletakse ka osa lasteaedu, sest neisse toodi väga vähe lapsi.

Kindlasti me ei arva, et see on riigil liialdatud samm. Kõik, kes on natukenegi kursis, mis on koroonaviirus, kes on selle edasikandjad, milline on peiteaeg, ning kes teavad, milline on õpetajate keskmine vanus, saavad täpselt aru, miks seda tehakse.

Keelatud on avalikud kogunemised ja kõik spordivõistlused.

Järvamaa omavalitsuste liidu esimees, Paide linnapea Priit Värk ütles, et kolme omavalitsuse juhid on neljapäeva õhtust saati olnud pidevas ühenduses ja kõik vastuvõetud otsused on omavahel kooskõlastatud, et langetada üksteisega haakuvaid otsuseid ja hoida ühtset joont.

Omavalitsusliidu esimehena kutsus Värk järvalasi jääma rahulikuks, hoiduma paanikast ja ostuhullusega kaasa minemast, sest kaupluste kaubavarud on küllaldased ning vajadus varusid soetada puudub. Samuti rõhutas ta, et kõik elutähtsad teenused toimivad tõrgeteta. Kui valitsuse ostsuse järgi tuli koolid sulgeda esmaspäevast, siis Järva-Jaani gümnaasium ja Peetri kool astusid sammukese kaugemale ning sulgesid uksed juba reedel.

Järva-Jaani ja Peetri kooli direktor Raigo Prants ütles, et distantsõppe korraldus võtab omajagu aega ja plaanimist. Seega otsustasid nad jätta lapsed koju juba reedel  ja kasutada päeva distantsõppele ülemineku ettevalmistuseks.

Prants selgitas, et kuna olukord on kõigile uudne, tuleb õpetajatega läbi arutada, mida distantsõpe endast üldse kujutab, kuidas e-õppes õpilastele ülesandeid anda, kuidas mõõta õpitulemusi. «See peab olema kestlik tegevus, et oleksime veendunud, et kõik plaanitud õpiväljundid saavutatakse,» lisas ta.

Viimastel nädalatel juhtunu tõttu olid nii Järva-Jaani kui ka Peetri kooli õpetajad juba jõudnud harjuda mõttega, et mingil hetkel tuleb kool sulgeda ja distantsõppele üle minna.

«Kindlasti me ei arva, et see on riigil liialdatud samm. Kõik, kes on natukenegi kursis, mis on koroonaviirus, kes on selle edasikandjad, milline on peiteaeg, ning kes teavad, milline on õpetajate keskmine vanus, saavad täpselt aru, miks seda tehakse,» lausus Prants.

Tema hinnangul on õpetajad pigem rahulikud. Mõlemas koolis olid eile hommikupoolikul konstruktiivsed arutelud. Põhiküsimus oli, milliseid internetikeskkondi õppimiseks kasutada. Prants märkis, et õppetöös tuleb kasutada palju visuaalset materjali. Ühtlasi lisas ta, et e-kool ja Stuudium jooksevad esialgu ilmselt suure koormuse tõttu kokku.

Prants märkis, et kahtlemata on see viimaste aastate suurim proovikivi. «Minu viie ametis oldud aasta jooksul on see suurim kriisi lahendamise tegevus, aga usun, et saame hakkama,» lisas ta.

Kui tavakoolis antavat õpet on suhteliselt lihtne muuta e-õppeks, siis ühes suure praktilise õppe osaga kutseharidust andavas koolis nii see olla ei pruugi.

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et paljut praktilist on koolis viibimata tõesti võimatu teha, kuid üht-teist saab ka kodudes korraldada. «Toon näiteks kokanduse. Õpetaja annab praktiliseks ülesandeks koogiküpsetamise koos eelneva ülespildistamise ja õpetajale saatmisega,» selgitas ta. «Ilma naljata. See oleks üks variant.»

Oselin lisas, et õpetajatele on antud suunis koduõppe ajal õpilastele siiski pigem teoreetilisi teadmisi jagada. «Kui me kord taas kooli tuleme, siis küll me ka praktikat teeme,» lausus ta. «Ega keegi meilt õppekava täitmise suhtes vastutust ära võtnud ole. Praegu on õpilased kaks nädalat kodus ja saavad ülesandeid üle interneti. Tunniplaan jääb kehtima ja selle järgi saavad nad ka ülesandeid.»

Rein Oselin kinnitas, et koolis ja õpetajaskonna seas valitsevad rahulikud meele­olud. Ka tema pole kuhugi tormanud, ka mitte poodidesse kriisivarusid täiendama. «On nagu on ja nendes tingimustes tuleb elada,» ütles ta. «Õpilased on kodudes ja ka töötajatel on palutud vahepealsel ajal võimalikult vähe kooli ilmuda. Küll töötavad laut ja tallid. Seal ju loomad ja ilma inimeste abita ei saa.»

Oselin kiitis eriolukorra kehtestamise ja koolide sulgemise heaks. «See on õige samm. Ka meie kutsehariduskeskusel on õpperühmad Paide ja Särevere kõrval veel Tartus ja Ida-Virumaal. Koolis käivad täiendkoolitust saamas inimesed üle Eesti,» selgitas ta. «Halbade juhuste kokku­sattumisel võiksime olla päris korralik nakkuskolle. Hetkel ei ole minu kõrvu jõudnud infot, et meie kooliperes võiks olla nakatunuid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles