Lauri Läänemets: Eriolukord – kes maksab palga ja toetab ettevõtjat?

Lauri Läänemets Foto: Helen Purge

• Esitatud on seaduseelnõu kojujäämise hüvitamiseks alates esimesest tööpäevast
• Ükski tööinimene ei tohi selles kriisis pihta saada, on Läänemets veendunud
• Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega

Sotsiaaldemokraadist riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets juhib tähelepanu, et kõrvuti koroonaviiruse leviku tõkestamisega tuleb kiireid otsuseid teha ka inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.

"Eesti valitsus ja omavalitsused on suutnud tänaseni teha head tööd viiruse leviku tõkestamiseks. See nähtub ka peaminister Jüri Ratase igapäevasest viirusega seotud Eesti ja välismaa aruandest riigikogule. Samas on ettevaatusabinõud paljud töötajad ja tööandjad raskesse olukorda pannud. Riik peab siin sekkuma," tõdeb Läänemets.

Järvamaa omavalitsused on vajalikud ettevalmistused võimalikuks viirusele reageerimiseks teinud. Valdade ja linnade töötajad, kes otseselt ei tegele sotsiaal- ja haridusküsimustega, ei viibi kodus niisama. Omavalitsused on võimalikud stsenaariumid läbi mõelnud ning viinud asutused reageerimisvalmidusse. Kodus olevad omavalitsuste palgalised töötajad on oluline reserv juhuks, kui peaks tekkima vajadus näiteks haigestunud sotsiaaltöötaja või eakate kodu hooldustöötaja asendamiseks.

"Ma tänan ja tunnustan kõiki Järvamaa linna- ja vallavalitsusi, arste, sotsiaaltöötajaid ja neid, kes reservis on valmis reageerima, pühendumuse ja inimestele kindlustunde andmise eest. Tuletan meelde omavalitsuste üleskutset, et annaksite neile teada üksi olevatest või toetust vajavatest eakatest inimestest, kellel võib olla infopuudus või kellel puudub abiline poest vajamineva toomiseks. Selles viiruse kriisis on eakad ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed kõige ohustatumad," esitas ta üleskutse.

Kes maksab aga palga, kui inimene peab kodus olema?

"Kui teid on määratud koju, kuna olete nakatunud või viibinud nakatunud inimesega samas ruumis, saate perearstilt haiguslehe ja kulud hüvitab Haigekassa. Samas on palju inimesi, kes peavad kas lapsega, välisreisilt tulnuna või mingil muul eriolukorra põhjusel kodus olema ja kaotavad poole kuu või isegi terve kuu palgas. Neid lahendusi töötatakse praegu välja. Täpset tulemust on veel vara öelda, kuid sotsiaaldemokraatide poolt oleme teinud seaduse muudatuse ettepaneku hüvitada kodus viibimine alates esimesest tööpäevast nii, et see kataks kõik võimalikud viirusega seotud põhjused," selgitas riigikogu liige.

Esialgu on laual ka plaan ettevõtjate toetamiseks juhul, kui ettevõte on sunnitud töötajad töö puudumisel koju saatma ja palka maksma. Sellist toetust vajab praegu eelkõige turismisektor, majutusasutused, kultuuriettevõtted ja mõningal määral ka kohvikud.

"Olen ettevalmistajatega suheldes toetanud versiooni, kus riik aitab hüvitada koju saadetud inimese palga 50- 70% ulatuses. Ükski tööinimene ei tohi selles kriisis pihta saada. Olukorras, kus valitsus, põhjendatult, on peatanud töö ja põhjustanud ettevõtete majandusraskused, kannab riik kohustust aidata. Siin on eelduseks aga oma õiguste teadmine, mida siinkohal tööinimestele meelde tuletan," rõhutas Läänemets.

Kaugtöö tegemine on võimalik ainult mõlema poole nõusolekul. Töölepinguseaduse § 37 ütleb, et tööandja ei saa ühepoolselt töötajat puhkusele saata ega jätta töötasu maksmata. Sama kehtib töötaja kohta – ilma mõjuva põhjuseta koju jääda ei saa.

Kui aga tööandjast mitteolenevad majanduslikud asjaolud, milleks võib olla COVID-19, ei võimalda tööandjal töötajale kokku lepitud ulatuses tööd anda, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12- kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alampalga, mis praegu on 584 eurot kuus.

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. See tähendab, et kui tööandja soovib töötasu vähendada 50% võrra, siis tuleb ka töömahtu vähendada samas ulatuses. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest usaldusisikule ja töötajatele vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajal on õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Kui töötaja on töötasu vähendamise tõttu töösuhte lõpetanud, siis tuleb talle maksta hüvitist samas ulatuses, mis koondamisel ehk töötaja ühe kuu tasu ulatuses. Samuti on töötajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tööleping on lõppenud sellel alusel. Tööandjal ei ole õigus teid koju saata palgata puhkusele ning nõuda, et võtaksite kriisi põhjustel välja oma korralise puhkuse.

"Paljudel on täna raske, paljudel läheb tulevikus keerulisemaks, kuid ebaõiglus ei tohi langeda tööd tegevate inimeste õlgadele. Kriisid on meie ühine vastutus ühiskonnana kus toetamine ja ümberjagamine töötaja kui ettevõtja jaoks, on omal õigel kohal," oli Läänemets veendunud.