Terviseamet selgitab: miks kõiki koroonakahtlusega inimesi ei testita

Foto on illustratiivne

FOTO: pharmaceutical-technology.com

Terviseameti poole on pöördunud paljud inimesed küsimustega, miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita. Terviseamet koostas seetõttu üleüldise info, miks kõiki soovijaid testida pole otstarbekas.

  • Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.
  • Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.
  • Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid.
  • Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.
  • Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.
  • Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks.
  • Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.
  • Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.
  • Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles