Keskkonnaministeerium: praegused katsumused võivad hoogustada ringmajandust

Kuido Saarpuu
Copy
Keskkonnaministeeriumi eelmine hoone.
Keskkonnaministeeriumi eelmine hoone. Foto: Jaanus Lensment

Keskkonnaministeerium kogus partneritelt arvamusi Euroopa ringmajanduse tegevuskava kohta, mis kannab alapealkirja „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel.“ Kokku laekus ettepanekuid 14-lt organisatsioonilt. Saadud tagasisidet arvestatakse Eesti seisukoha kujundamisel.

 

„Tingimustes, kus tootmine on saanud löögi, ressursikasutuse võimalused on piiratud, samuti ka toote tarbijani viimise võimalused, tuleb mõelda, kuidas nii tootmist kui tarbimist senisest veelgi efektiivsemalt korraldada,“ selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Samas ei tohiks keskenduda ainult kiiretele ja ajutistele lahendustele, mis leevendavad olukorda täna ja homme, vaid tuleks siiski mõelda ka kaugemale tulevikule. Kuigi see võib tunduda hetkel raske või isegi võimatu.“

Üks võimalus tolleks on lüüa kaasa Euroopa ringmajanduse tegevuskava koostamisel. Just seepärast  saatis Keskkonnaministeerium tegevuskava koostööpartneritele kommenteerimiseks.

„Üheskoos saame kujundada nägemuse, kuidas sellest Euroopa ülesest tegevuskavast Eestile kõige enam kasu oleks,“ nentis Soomlais. „Samuti on praegu erakordne võimalus võtta arvesse juba käesolevaid väljakutseid ja kujundada tuleviku osas juba palju veekindlamad ja paindlikumad seisukohad – olgu selleks siis suurem rõhuasetus IT-lahendustele või ringsemate teenuste juurutamine.“

Üks võimalus tolleks on lüüa kaasa Euroopa ringmajanduse tegevuskava koostamisel. Just seepärast saatis Keskkonnaministeerium tegevuskava koostööpartneritele kommenteerimiseks.

Euroopale olulised märksõnad konkurentsivõime tagamiseks ei ole muutunud – need on endiselt  kliimaneutraalsus, ressursitõhusus ja puhas looduskeskkond. Valdkonnad, mille kaudu sellesse panustame, on aga erinevad.

Ringmajanduse algatuse üks olulisematest eesmärkidest on tagada, et ELi turul olevad tooted ja teenused arvestaksid järjest enam ringmajanduse põhimõtteid, nt asjade parandamise võimaluste suurendamine. Samas peab avalik sektor näitama hankijana eeskuju ning ostma ringsemaid tooteid ja teenuseid. Oluline osa ringmajandusest, eeskätt ka praegust olukorda arvestades, on digitaalsetel lahendustel, mille näiteks on elektrooniline tootepass. Samuti tuleb soodustada traditsioonilise tööstuse ja uudsemate lahenduste pakkujate koostööd.

Jäätmekäitluses on rõhk jäätmetekke vältimisel. See peab olema mõõdetavam ja põhinema ühtsematel alustel. Ühtsete märgistuste, kriteeriumite ja taristu loomine aitab samuti tõhustada jäätmekäitlust. Tootjavastutussüsteeme on vaja tõhustada, kaasates samal ajal süsteemidesse ELi imporditavaid tooteid ning soodustades seeläbi nende konkureerimist võrdsetel alustel.

Soomlais selgitas, et oluline on ka arenguid mõõta. Ringmajanduse olemasolev seire raamistik vajab lisanäitajaid, et muutused oleksid paremini jälgitavad.

Keskkonnaministeerium ootas partnerite tagasisidet eilseks, 13.aprilliks. Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide esimesi tähelepanekuid juba aprilli lõpus.

Eesti päris oma ringmajanduse arengudokumendi koostamine sai alguse möödunud aastal. Eesmärgiks on 2021. aasta lõpuks välja töötada ringmajanduse arengudokument koos tegevuskavaga, mis looks Eestile süsteemse lähenemise ringmajandusele üleminekul.

Selleks on ministeerium kuulutanud välja ringmajanduse uuringu hanke, mille sisuks on hinnata ringmajanduse hetkeolukorda Eestis ja leida suurema potentsiaaliga valdkonnad ringmajanduse edendamiseks. Uuringus käsitletakse eraldi ka jäätmete valdkonda ja seda, millised on  jäätmevaldkonna eesmärgid tulevikus. Hanke tähtaeg on 29.aprill.

Samuti on kavas juba lähiajal ellu kutsuda ringmajanduse otsustajaid ja eksperte ühendav kogu, mille kaudu saavad osapooled kaasa rääkida ringmajanduse teemadel laiemalt.

Vaata ka ringmajanduse tegevuskava eestikeelset faktilehte.

Rohkem infot ringmajanduse kohta kodulehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles