Kodu lähedal asuva riigimetsa majandamisel saab igaüks kaasa rääkida
21. aprill 2020, 13:56
RMK korraldas 2019. aastal kõrgendatud avaliku huviga piirkondades 69 kaasamiskoosolekut, praeguse eriolukorra ajal jätkub kaasamine e-kirja ja telefoni teel.
RMK on kolm aastat korraldanud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-alad) kaasamiskoosolekuid, et anda kogukonnale võimalus arvamust avaldada planeeritud raietööde teemal. Kokku on toimunud üle 100 koosoleku, neist 69 möödunud aastal. Lõviosa kohtumistest kulges kõiki osapooli rahuldavalt: kogukondadega arutati 750 raie üle; enam kui pooltel juhtudel hinnati RMK algne ettepanek mõistlikuks, lisatingimusi lepiti kokku 300 juhul.
„Kõrgendatud avaliku huviga alad on kohad, kus inimesed kõige enam liiguvad, näiteks asulates ja nende ümbruses asuvad metsad. Lisaks arvestab RMK KAH-alade hulka ka neid riigimetsi, kus paiknevad RMK külastusobjektid ning pärandkultuuriga seotud metsad. Seeläbi kaasame veelgi rohkem kogukondi,“ ütles RMK peametsaülem Andres Sepp. KAH-aladena käsitleme üle Eesti kokku 703 metsaala 73 000 hektaril.
KAH-aladel planeeritud raietöödest antakse kohalikele ja teistele huvitatud osapooltele aegsasti teada, et inimesed saaksid kodukohas toimuvate raietööde kavandamisel kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajal toimub infovahetus kogukonnaga e-kirja ja telefoni teel. Teave kaasamiskoosolekutest ja planeeritavatest raietöödest on leitav RMK kodulehelt.
RMK on kolm aastat korraldanud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-alad) kaasamiskoosolekuid, et anda kogukonnale võimalus arvamust avaldada planeeritud raietööde teemal.
Kaasamiskoosolekutel räägitakse, miks seda metsa sellel alal ja sellisel moel on just nüüd vaja raiuda, antakse ülevaade tööde tehnoloogiast ja uue metsa istutamise plaanidest raiutud alale. Andres Sepa sõnul on koosolekutel kõige enam tekkinud arutelu selle üle, kas raiet üldse on vaja, kas üht raieviisi oleks mõistlik asendada teisega, samuti avaldatakse soovi säilitada metsarajad, tehakse ettepanekuid kasvama jäävate puude arvu ja paiknemise osas. Võimalusel on neid ettepanekuid ka arvesse võetud.
„Ootame ka elektroonilistest koosolekutest suurt osavõttu, et inimesed kasutaksid võimalust kaasa rääkida meie kõigi ühise metsa käekäigu teemal. Koosolekute eesmärk ei ole raie ära jätta, vaid leppida kokku, kuidas seda teha kõigi osapoolte vajadusi arvestades. Vahel mõjub teade eesolevast raiest kohalikele vastumeelselt, kuid harvad ei ole ka need juhud, kus metsamajandustööd on oodatud, sest murdunud puud segavad metsarajal liikumist või kujutavad ohtu elamutele,“ selgitas Andres Sepp.
Sel kevadel vajalikest üraskikahjustuse likvideerimise töödest KAH-aladel anname alaga seotud kogukonnale teada täiendavalt e-kirjaga.
Selleks, et hirme ja raiete ära keelamise soove vähendada, oleme praegu RMK-s korrastamas kõrgendatud avaliku huviga metsaalade piiritlemist, et need mõne üksiku metsatuka asemel keskenduksid terviklikule metsaalale, mida kohalikud kogukonnad peavad enda jaoks armsaks. Koostame neile aladele metsade majandamise kavad, mille jaoks arvutame välja optimaalse uuendamist vajavate metsaosade pindala, planeerime seal vajalikud tööd ja koostame ka prognoosi, mis kirjeldab, kui palju ja mis vanuses metsa seal 10 aasta pärast on. Kui alad on läbi töötatud ja kavad koos, tutvustame neid kogukonnale. Meie kõigi ühine soov ju on, et nii puitu kui ka mitmeid muid olulisi väärtusi tootvaid ja hoidvaid metsi jätkuks meil igavesti.