Kersti Sarapuu: Riigi abipakett pakub kriisiajal leevendust

Kersti Sarapuu

FOTO: Erakogu

Ajal mil koroonaviiruse puhang näitab esimesi raugemise märke on päevselge, et oleme tervisehoiukriisist liikumas järk-järgult edasi majanduskriisi. Kuigi viirusega ilmselt kõik Eestimaa inimesed kokku ei puutu, siis paraku ei pääse majanduslikust tagasilöögist meist keegi, arvab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.

 

Veel veebruari lõpus kirjutas Statistikaamet, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2019. aastal 4,3 protsenti ja oli kolmandat aastat järjest stabiilselt üle 4 protsendi. See kõik on olnud meie ettevõtjate ja usinate tööinimeste panus, kes väärivad tunnustust. Majandus on teatavasti aga tsükliline ning igale tõusule järgneb paratamatult langus. Märgid jahtumisest olid juba mõnda aega õhus, kuid vaevalt oleksid ka majanduseksperdid arvanud, et pärast viimaseid edukaid aastaid ootab meid 2020. aasta esimese kvartali lõpus ränk kukkumine.

Veel veebruari lõpus kirjutas Statistikaamet, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2019. aastal 4,3 protsenti ja oli kolmandat aastat järjest stabiilselt üle 4 protsendi.

Minevikus tehtud vigu ei tohi korrata

Kuna Eesti on väikese ja avatud majandusega riik ning globaalsete šokkidele vägagi vastuvõtlik, siis oli selge, et Hiinast alguse saanud koroonaviiruse kahjust ei pääse meiegi. Esmakordselt 26. veebruaril Maarjamaa pinnale jõudnud viiruse kiire levik, nii maailmas ka kodumaal, ei jätnud 12. märtsi ööl valitsusele teist võimalust, kui kuulutada riigis välja eriolukord. Kehtestatud piiranud seiskasid sisuliselt kogu riigi, avaldades suur mõju majandustegevusele. Inimeste elude huvides oli see valitsuse poolt ka ainuõige otsus. Erinevate ekspertide hinnangul ootab meid ees vähemalt 8 protsendiline majanduslangus, kuid valmis tuleb olla ka suuremaks miinuseks. Kõik sõltub sellest, milline on viiruse edasine kulg ja kuidas meil õnnestub end majanduse kasvurajale tagasi juhtida.

Kümnendi taha jääv ülemaailmne majanduskriis oli kahtlemata väga sügav ja raske. Peame seekord paremini toime tulema ja minevikus tehtud vigu vältima. Mäletatavasti toonane valitsus Andrus Ansipiga eesotsas, prognoosis Eestile pehmet maandumist, mida saatis ekspeaministri kuulus tsitaat „kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada“. Enesekindel hoiak sai peagi aga hoobi – 2009. aastal langes majandus rohkem kui 14 protsenti. Kui poleks nii kramplikult hoitud kinni eelarve tasakaalust ning võetud riigi heaolu huvides laenu, oleks võinud kõik minna teisiti. Ees ootasid kärpimised – kaotati matusetoetus ja vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi ning tasandusfondi. Mäletan seda hästi, sest olin sel ajal Paide linnapea. Kokkuvõttes olime vaesuslõksus, palgalõksus, tööjõud voolas välja ning lootus elukvaliteedi tõusust oli inimeste peast pikkadeks aastateks pühitud.

Praeguse valitsuse lähenemine kriisile on olnud kardinaalselt teine. Peaminister Jüri Ratase juhtimisel on valitsus astunud kiireid ja konkreetseid samme, et leevendada kriisist tulenevaid majanduslikke mõjusid. Kiirele reageeringule viitas mõni aeg tagasi ka reitinguagentuur Fitch, kes kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel AA- tasemel, stabiilse väljavaatega. Kuna madal laenukoormus võimaldab riigil soodsatel tingimustel lisaraha kaasata, siis sõlmiti 750 miljoni euro suurune laenuleping Põhjamaade Investeerimispangaga. On aga oluline märkida, et pärast antud laenutehingut jääb Eesti ikkagi madalaima laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus. Sellises olukorras on laenu võtmine igati õigustatud. 

Hädavajalikud toetusmeetmed

Toetusmeetmeid ootavad täna kõik – ettevõtjad, tööandjad ning inimesed. Valitsus on selleks koostanud lisaeelarve, mille kogumaht on ligikaudu 2,6 miljonit eurot. Sellest 500 miljonit on mõeldud käibelaenuks, mida hakatakse ettevõtetele jagama Kredexi kaudu. Paljud ettevõtted on pidanud oma tegevust koomale tõmbama ja koos sellega teinud raskeid otsuseid ka töötajaskonna jaoks. Et muudatused ei oleks nii valusad, suunatakse 250 miljoni euro eest lisavahendeid töötuskindlustushüvitiseks.

Kuna Eestimaa inimestel seisavad ees rasked ajad, otsustas valitsuskoalitsioon lisada meetmete paketti aktsiisilangetused diislikütusele, elektrienergiale ja maagaasile. Paljudele opositsioonipoliitikutele pole see aga meeltmööda, leides koguni, et kriisi varjus viiakse ellu valimislubadusi. Julgen väita, et valitsuse esimene prioriteet on pakkuda Eesti inimestele tuge ning ainult vastasleeri esindajad võivad tulla selle peale, et ühe või teise otsusega soovitakse korjata poliitilisi plusspunkte. Kütuse hind mõjutab paljude teenuste hinda, kui kalliks osutub toidukorv või kui kulukaks kujuneb laste trennis käimine. Pärast laastavat kriisi pole elu enam endine ning ka aktsiisimäärad tuleb viia inimeste rahakotiga vastavusse.

Lisaeelarves on tähelepanu pööratud ka kohalikele omavalitsustele. Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas, et linnadele ja valdadele jäetakse kriisiajal alles seni kokkulepitud tulubaas. Samuti on kohalikele omavalitsustele ette nähtud 30 miljonit eurot viiruse leviku tõkestamisega kaasnevate kulude katmiseks ning sama palju suunatakse lisaraha kohalike teede hoidu. Lisaks on 100 miljonit eurot planeeritud Kredex korterelamute rekonstrueerimiseks, mis eelkõige mõeldud olemasolevate toetuste elluviimiseks ja uute meetmete käiku andmiseks. Samuti toetatakse maaettevõtlust läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenude 200 miljoni euro ulatuses. Need on vajalikud investeeringud ja tagavad, et maaelu väljaspool tõmbekeskusi ei hääbuks, nagu juhtus eelmise kriisiga. 

Kokkuvõttes aitab kriisist võitu saada hea koostöövaim poliitikute vahel ja ühiskonnas tervikuna. Me kõik saame anda selleks oma panuse, kasvõi lihtsalt valitsuse poolt kehtestatud piirangutest kinni pidades. Suurt tunnustust väärivad kõik, kes meie inimeste heaolu nimel eesrindel tööd teevad. Ka valitsus, kes tihti just unetundide arvelt seadnud esikohale riigi ja siin elavad inimesed. Rasked ajad seisavad veel ees, kui üheskoos suudame need ületada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles