Lauri Läänemets: Töötasu hüvitise meetme perioodi tuleb pikendada sügiseni

Lauri Läänemets

FOTO: Helen Purge

Arvestades, et kõik piirangud mai jooksul ei kao ning kriisi mõjud teatud sektoritele avalduvad alles hiljem, tuleb töötasu hüvitise perioodi pikendada ning selleks riigieelarvest raha eraldada, vastasel juhul võivad Töötukassa reservid ammenduda liiga kiiresti.

Lauri Läänemets

riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Töötukassa reservide suurus eriolukorra alguses oli 849 miljonit eurot, millest peaks eelmise majanduskriisi töötuse määra juures jaguma kuni 2023. aasta sügiseni, ehk kolmeks aastaks. Aastas oleks sellisel juhul Töötukassa tööturu meetmete kulud ca 260 miljonit eurot.

Kriisimeetmena loodud palgatoetuse senine maht 250 miljonit vähendab reserve kolmandiku võrra, mis tähendab, et kui töötuse määr tõuseb 13,8%  (töötute arv ca 95 000) ja seniseid tööturu teenuseid ei muudeta, jätkub raha 2022. aasta sügiseni, millest peaks praeguse kriisi üleelamiseks piisama. Ehk Töötukassa reservist rohkem palgatoetuse maksmiseks raha pole võimalik võtta, vastasel juhul ammenduks Töötukassa võimekus järgmise aasta suve lõpuks.

Töötasu hüvitise maksmise senine periood on märts- mai 2020 ja seda makstakse kahe kuu eest. Töötukassa nõukogu arvutuste kohaselt taotletakse ühes kuus hüvitist kuni 100 miljonit eurot, erandiks märts, mille alguses inimesed veel tööd tegid ja ettevõtted palga maksmiseks piisavalt reserve omasid.

Tööandjate Keskliidu hinnangul jõuab kriisi mõju ehituse-, IT- ja tööstussektorisse hiljem, sügiseks. Samuti on näha, et eriolukord ei lõppe mai alguses nagu toetusmeetme väljatöötamisel esialgselt hinnati ning isegi kui mõnes sektoris piirangud kaovad, ei pruugi ettevõtlustegevus seal kohe taastuda, nagu näiteks toitlustusasutused.

Arvestades neid asjaolusid tuleb pikendada nii töötasu hüvitise meetme perioodi sügiseni ja maksmist senise kahe kuu asemel kolmele kuule. Vastasel juhul näeme mais suuremat koondamise lainet ja senised kaks kuud töötasu hüvitist pole suutnud vältida inimeste töö kaotust.

Valitsuse kriisiabi reservi maht on 150 miljonit eurot, milles tuleb teha ka teisi vajalikke kulutusi, mistõttu jääb sellest Töötukassa toetamiseks väheks. Hinnanguliselt vajab Töötukassa riigi poolt lisavahendeid 300- 400 miljonit eurot. Aega on vähe. Valitsusel tuleks õige pea Riigikogule uus lisaeelarve esitada. Töötajad ja tööandjad vajavad sõnumit juba mai alguses, et koondamised ära hoida.

Kriisimeetmete debatis peab olema kesksel põhimõte, et valitsuse administratiivsete piirangutega kriisis tuleb toetada neid, kes üldise tervise eesmärgil on oma töö kaotanud. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles