Haigekassa hüvitab tervishoiuasutustele eriolukorraga seotud kulusid

Kuido Saarpuu
Copy
Raha.



Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Haigekassa rahastab tervishoiuasutuste kulusid, mis on seotud koroonaviiruse patsientide ravi ja isikukaitsevahendite soetamisega, samuti katab haigekassa eriolukorra ajal raviasutuste püsikulusid, toetades nii raviasutuste finantsilist jätkusuutlikust.

 

Lisaraha teenuseosutajate täiendavate kulude katmiseks on haigekassale eraldatud riigieelarvest. Märtsikuu toetus tervishoiuasutustele on hinnanguliselt ligikaudu 20 miljonit eurot ning aprilli kuludeks on hetkel planeeritud ligikaudu 35 miljonit eurot.

„Lisaraha on mõeldud eelkõige selleks, et tagada tervishoiuasutuste, olgu see siis hambakliinik, tervisekeskus või haigla, rahaline toetus ka eriolukorras, kus kulud on viirusega seoses ühest küljest suuremad, aga samas teisest küljest on kahanenud plaanilisest ravist saadav sissetulek. Meie ühine eesmärk on, et tervishoiuasutused oleks valmis esimesel võimalusel inimesi ravima,“ ütles haigekassa juht Rain Laane.

Haigekassa katab  oma lepingupartnerite (haiglate, perearstide, hambakliinikute, eriarstiabi pakkuvate eraettevõtete, õendusteenuse pakkujate ja ennetusteenuseid pakkuvate asutuste) püsikulud. Kokku on haigekassal lepingud ligikaudu 1400 erineva tervishoiuteenuse pakkujaga.

Lisaraha teenuseosutajate täiendavate kulude katmiseks on haigekassale eraldatud riigieelarvest.

Erasektori tervishoiuasutusi toetab haigekassa vastavalt nende teenuste mahule ja osakaalule kogu Haigekassa eelarvest. Lisaks on erasektoril võimalik kulude katteks kasutada Töötukassa poolt loodud täiendavaid meetmeid.

„Püsikulude katmisel arvestame asutuste tegelikke väljaminekuid. Arvestuse aluseks on Haigekassale esitatud raviarved ja hüvitatavate kulude osakaal. Püsikuludeks on töötajate palgad, maksud, aga ka näiteks hoonete kulud,“ selgitas Laane.  

Samuti saavad tervishoiuteenuste osutajad lisaraha isikukaitsevahendite soetamiseks, sest neid kulub haigete abistamisel tavaolukorrast enam ning need on kallimad.

Lisaks katab haigekassa koroonaviiruse testidega seotud kulud, seda jätkuvalt nii siis, kui inimesel on viiruse sümptomid ja ka siis, kui testi on vaja teha inimese plaanilisele ravile suunamiseks.

Lisaraha on samuti ette nähtud neile haiglatele, kus loodi koroonaviiruse patsientide ravimiseks eraldi osakonnad. Laane sõnul hüvitab haigekassa seal nii näiteks nende tervishoiutöötajate palgakulu, kes on patsientide vastuvõtmiseks valmisolekus, kui ka selle, kui inimene juba reaalselt diagnoosiga ravile jõuab. „Samuti hüvitame koroonaviirusesse nakatunud inimesi ravivatele tervishoiutöötajatele kõrgema töötasu. Seda kõike selleks, et haiglad oleksid jätkuvalt valmis koroonaviirusega patsiente vastu võtma ja ravima,“ kinnitas Laane.

Lisatasu on ette nähtud erakorralise meditsiiniabi osakonna töötajatele, kes võtavad vastu koroonakahtlusega patsiente. Ka eraldatakse raha perearsti valvekeskuste töö katteks, perearsti nõuandeliini 1220 toetuseks ning perearstide ületunnitööks.

Samuti toetab haigekassa kiirabisid. Lisarahastus on ette nähtud muu hulgas kõigile kiirabitöötajate suurema palga tasumiseks. Kaetud on ka kiirabide puhastusega seotud kulud ja täiendavad isikukaitsevahendid.

Haigekassa tasub lisakulutusi eriolukorra lõpust edasi maksimaalselt 60 päeva, kokku on eriolukorras tekkinud kuludeks tervishoiuasutustele arvestatud kuni 171 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles