Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Uuel, Tallinna–Tartu maantee neljarealise lõigul Ardu viaduktil oli reede ennelõunal palju hästi istuvates ülikondades mehi ja sekka ka mõni kaunis kleidis naine. Viaduktile oli üles löödud telk, mängis muusika ja kõlistati klaase. Seda kõike vaatas kõrvalt pealt 79aastane Raul Tamm, kes elab Ardus. Vana maantee äärde kolis ta 1963. aastal. Siis oli seal hea elada, aga mida aasta edasi, seda rohkem hakkas maanteel autosid vurama. «Nüüd on juba pikka aega sedasi, et kui tahad hoovis kellegagi rääkida, siis pead häält tõstma, muidu ei kuule,» ütles Tamm. Olgu ilm õhtul milline tahes, Raul Tamm istub koduhoovis ja naudib vaikust, sest lõviosa autodest sõidab eilsest alates Ardust ja tema kodust kaugemal.

* «Meili teel kirjapanijad ei saa sisse!» rõhutab arvamusfestivalil raha, lepingute ja piletiküsimustega tegelev Alari Rammo Paide kesklinna poolses pääslas vabatahtlikele ja pedaalib jalgrattaga minema. See polnud öeldud suusoojaks, sest festivalile tahtjaid muudkui tuli ja tuli. Kel olid pääsmed prinditud kujul, kel nutitelefonis, aga pääse pidi olema. Muud kokkulepped ei toiminud. Veidi eemal kümmekond minutit enne arvamusfestivali algust Paide Vallimäel ringitormamise tuhinas korraks seisatanud Kaspar Tammist tunneb avaneva vaatepildi üle rõõmu. Mitte ainult päikeselisemaks muutunud ilma tõttu, vaid külastajatest täituvaid arutelualasid, toiduala ja teid silmates. «Aruteluprogramm algab keskpäeval, kuid inimesi on juba eelnevalt kohal päris palju,» ütleb ta. «Olukord on ju meile kõigile uudne, sest festival on alati olnud kõigile avatud, kuid tänavu see nii ei ole.»

* Koeru kandi neiu Ketrin Päri tegi viimasel noorte moeloomingu konkursil MoeP.A.R.K ajalugu, tuues lavale pesukollektsiooni «Puudutus». Erinevalt noorte eeldatavast maitsest oli see ülimalt naiselik pesu, mis polnud paljastav, vaid tõstis loomulikke kehavorme austavalt esile. Ketrin Päri (17) ütles, et kihk moodi luua on tal olnud ammu. «Mõtlesin mõni aeg tagasi, et teen oma rõivakollektsiooni ja esitlen seda Koeru Aruküla mõisas. Siis kutsuti noori üles osalema MoeP.A.R.Kil ja mõtlesin, et ehk on see mulle parem võimalus,» selgitas ta.

* Diplomaadiameti jätnud värske Paide linnasekretär Leemet Paulson (50) ütles, et pärast 28 aastat välisministeeriumis teenimist, neist 19 aastat konsulina Eesti välisesindustes konsulaartööd tehes, tuli perel tahtmine paiksema ja stabiilsema elu järele. «Väsitama hakkas. Diplomaaditööga käivad kaasas pikaajalised välislähetused. Kahel korral järgnes ühele välislähetusele kohe teise välisriiki minek. Eestis käisime puhkuse ajal või ametiasjus,» selgitas ta. Riiki on Paulson diplomaadina teeninud Eesti välisesindustes Soomes, Venemaal, Lätis, Ühendkuningriigis, Gruusias, Türgis ja viimati Valgevenes. Paide linna teenistusse saabuski ta otse Valgevene pealinnast Minskist, kus ta veel mõni nädal tagasi töötas Eesti suursaatkonna konsulaartalituse direktorina.

* Leian kunagise riigiprokuröri Heino Tõnismägi (81) Poakalt isatalu viljapuude vahelt, vikat käes, heinakaarelt. Leppisime juba möödunud suve lõpul kokku, et tulen külla. Hinnatud riigiprokuröri Heino Tõnismägi töölaualt käisid iseseisvuse taastamisele järgnenud aastakümnetel läbi vendade Voitkade, Pärnu metanoolitragöödia süüdlaste, Lasnamäe pommimeeste, mitme küüditaja, sealhulgas Arnold Meri, Ida-Virumaa korruptiivsete omavalitsusjuhtide, Harry Männili sõjakuritegude kahtluse uurimistoimikud. 1980ndatel, Gorbatšovi glasnosti ajal, sai Tõnismägi ülesandeks komplekteerida represseeritute rehabiliteerimiskomisjon.

* Eesti apteekide ajalool kulus ideest raamatuköiteni jõudmiseks ligi 30 pikka aastat. Neljapäeval esitleti koguteost, kus iga 1940. aastal tegutsenud 205 apteegi kohta on peatükk ja illustratsiooniks foto või paar.