Priit Värk: Meil on põhjust olla uhked, et oleme vabad!

Priit Värk

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Priit Värki kõne taasiseseisvumispäevale pühendatud kontserdil Pärdi muusikaaias.

Head pidupäevalised!

Täna tähistame Eesti iseseisvuse taastamise päeva.

Selle aasta 20. augustil möödub 29 aastat Eesti riigi iseseisvuse taastamisest õigusliku järjepidevuse alusel. Ma usun, et paljude jaoks kangastub silme ette pilt Eesti Televisioonist kuidas 20.08.1991 kell 23:03 lööb Ülo Nugis Riigikogu suures saalis haamriga vastu lauda ja lausub „Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus on vastu võetud.“ Sellest hetkest alates Eesti ei kuulunud enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Ma kujutan ette, et kõik eestlased mõistavad üksmeelselt kui oluline on see päev ja kui oluline on vabadus. Samas mõistab iga põlvkond erinevalt millal algas see võitlus vabaduse taastamise nimel. Kõige nooremad, kes polnud tol ajal sündinudki, võivad arvata, et üks hilisõhtune tähtis koosolek parlamendisaalis tõigi kauaigatsetud vabaduse. Järgmine põlvkond, kes oli juba ka ise selles vabadusvõitluses osaline, mõtleb Fosforiidisõjale, Hirvepargi miitingule, Balti ketile, Muinsuskaitseseltsile, Eesti kongressile, Komiteele, Rahvarindele, laulupidudele, teletorni kaitsmisele aga ka interrindele ja tankitulele Moskvas. Kujutan ette, et vanemate põlvkondade jaoks algas vabadusvõitlus veelgi kaugemale ajas tagasi minnes – tõenäoliselt kerkivad esile tunded seoses haritlaste 1972 aastal ÜROle saadetud kirjaga, Praha kevade ja Ungari ülestõusuga, metsavendade vastupanuga teise ilmasõja järgselt, Otto Tiefi valitsuse katsega 1944. aastal veel kord Eesti Vabariik välja kuulutada kuni kommunistliku juunipöördeni. Iga põlvkond tajub vabadusvõitlust omamoodi, oma emotsioonide ja oma kogemustega.

Kui ma viitasin alguses sellele, et noorimale põlvkonnale on jäänud mulje, et vabadus saavutati tänu tähtsale istungile, kus saalis oli 70 rahvasaadikut hääletamas, siis reaalsuses oli selle otsuse ja haamrilöögi taga kogu Eesti rahvas. Samuti Järvamaa ja Paide inimesed. Kasvõi neis samustes eelpool nimetatud sündmustes nagu Balti kett, mis läbis maakonda või Muinsuskaitse Seltsi tegemistes lõid järvalased kaasa, Järva maavolikogu ja maavanem andsid oma panuse, meie rahvasaadikud Ülemnõukogus hääletasid sel samal õhtul Eesti poolt.

Aga sama oluline 20. augustile eelnenud sündmustele olid ka järgnevad otsused ja teod. Hoolimata sellest kui pahased ja kriitilised me teinekord oleme oma riigi ja valitsemise suhtes, siis täna meil on vabadus olla kriitiline ja keegi ei pea kartma seepärast sanktsioone. Nii pole näiteks samuti 1991 aasta augustis Nõukogude Liidust lahku löönud Valgevenes. Seega meil on põhjust olla uhked, et oleme vabad!

Eesti riik oli võimalik taastada tänu sellele, et eestlased kodumaal säilitasid okupatsiooniaastatel eesti keele ja kultuuri. Just kaunid eestikeelsed ja isamaalised laulud, mida esitati kümnete ja sadade tuhandete inimestega üheskoos, olid oluliseks osaks iseseisvuse taastamisel. Seepärast on ka meil Paides traditsioon, et 20. augustil koguneme kuulama ja laulma isamaalisi lugusid.

Head pidupäeva ja kaunist kontserti!

Tagasi üles
Back