Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

*Pea kuu aja eest kirjutas Järva Teataja, et uue õppeaasta eel on Järvamaa koolides ja lasteaedades puudu vähemalt kümme haridusvaldkonna töötajat ja neid leida ei ole lihtne. Mõned otsingud kandsid siiski vilja ja eelmisel nädalal Paides olnud õppeaasta avakonverentsil tutvustati saalitäiele haridustöötajatele uusi kolleege, kes sel õppeaastal maakonna koolides ja lasteaedades alustavad. Kolme omavalitsuse peale kokku käis lavalt läbi poolsada uustulnukat.

1. septembrist alustab Käru põhikoolis ajaloo-, ühiskonna- ja inimeseõpetuse õpetajana kevadel Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Kadi Aruste, kes leiab, et just mõnus ja kodune väikekool on parim paik, kust äsja õpetajaametisse tulnuna võiks endale haridusvaldkonnas teed sillutama hakata.

*Järvamaa haigla peaarsti Andres Müürsepa ja Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Priit Värgi allkirjaga läks sotsiaalministeeriumi kiri, millega haigla taotleb A-korpuse juurdeehitise rajamiseks miljon eurot. Ministeeriumi saadetud raha­palvele on lisatud Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarsti-juhataja ja endise hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi kiri, kus ta ütleb, et Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakond ei vasta tänapäeva nõuetele, mis tuli eriti ilmsiks COVID-19 eriolukorras.

*Kuigi avalikud pakendikonteinerid on olemas olnud juba aastaid, on üleajavad mahutid ja neisse visatud olmejäätmed endiselt suur probleem. Keskkonnaministeerium püüab olukorda lahendada, paludes inimestel omavalitsusele üle täitunud ja liiga väikese avausega konteineritest pilte saata.

Järvamaa omavalitsustega suheldes selgus aga, et prügi täis kuhjatud konteineritest suurem häda on inimestega, kes pakendite asemel konteinerisse kõiksugu muud prahti viskavad. Paide linna keskkonna peaspetsialisti Tiina Kivila selgitusel on üle Eesti pakendikonteinerite ületäituvusega probleeme olnud ja see, et ministeerium püüab omavalitsustele abikätt ulatada, on ainult tervitatav ja näitab teema olulisust.

*«Kas te olete napakad, et vabatahtlikult siia tulite? Kui saaks, oleks mina küll hoopis kodus,» imestas üks noorsõdur, kui kaks Aravete keskkooli IX klassi neidu tõmbasid 24 tunniks selga laigulise välivormi ja läksid Ämaris logistikapataljonis baaskursust läbivatele ajateenijatele töövarjuks.

Hulludena Kadi-Liis Pitk ja Annabel-Kretel Kirspuu vahetult pärast Ämarist naasmist välja ei paistnud, pigem väsinud, aga rahulolevad. «Nii äge oli! Kui järgmisel aastal oleks võimalik, läheks veel. Huvitav oleks vaadata, kuidas teisteski pataljonides väljaõpe käib,» ütles Kadi-Liis. Mõlemad neiud on teisest klassist saati kodutütred ning metsalaagrite ja militaarkallakuga ettevõtmistega pisut tuttavad, kuid töövarjupäev oli intensiivsem, kui nad enne ette kujutasid.

*Oskar Lutsu jutustuse «Soo» ainel vändatava armastusfilmi võttepaigad asuvad keset imelist soomaastikku. Nii näeb filmis hingematvalt kauneid kaadreid Järvamaalt Kakerdaja ja vastu Järvamaa piiri Raplamaal asuvast Mukri rabast, mis mõlemad on armastatud matkapaigad. Filmi tegevuspaikadeks on ka Lahemaa ja Altja mets ning selle ehedad talukohad.

Ülemöödunud nädalavahetusel algasid mängufilmi «Soo» võtted ja viimaks ometi jõuab kinolinale Oskar Lutsu kõige põnevam jutustus, mis on juba aastakümneid mitme filmitegija meeles mõlkunud. Uue aasta esimeses pooles esilinastuva filmi toovad vaatajateni tänavuse ülimenuka «Talve» tegijad.