Laupäevavase Järva Teataja tutvustus

Anne Põder
Copy
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Järva vallas Kaalepis on juba mõnda aega nii kohalike kui ka möödasõitjate tähelepanu endale tõmmanud Pärnu–Rakvere maantee ääres õitsev päevalillepõld. Lillede uudistajaid ja põlluservas pildistajaid leiab sealt iga päev. Põllu omanik Janek Sõõrd ütles naljatades, et vahepeal on teel lausa ummikud ja ime, et maanteeamet pole käskinud liiklusohutuse mõttes põldu maha niita. Peatujaid jagub suure maantee äärde, aga on ka neid, kes pööravad teelt sisse, sõidavad pisut Kaalepi poole ja jätavad auto väiksema tee serva.

See, et inimesed iga päev kümnete kaupa nelja ja poole hektari suurust päikesepõldu uudistamas käivad ja sealt õisi kaasa nopivad, Sõõrdi ei häiri. «Käigu, nii palju kui tahavad, ja korjaku, nii palju kui tahavad. Las ta olla siis natuke rahva rõõmuks,» lausus ta.

*Millalgi kesksuvel tõstis kopp jaanuaritormiga ümber kukkunud Viisu viinaköögi korstna varemetega kokku ning mõni aeg hiljem kogu 150 aastat vana hoone jäänused kallurikasti ja tegi platsi puhtaks. Paar nädalat tagasi astus Paide linnavalitsuse uksest sisse politseiuurija, näitas töötõendit ja päris linnapea järele.

Sellest ajast peale on prokuratuuri selgitusel tunnistajana üle kuulatud üle kümne inimese. «Alustatud kriminaaluurimine selgitab, kas Viisu viinaköögi korstna varingu koristustööde ning varemete ümbruse haljastustööde tellimisel ja tasukokkulepete tegemisel on järgitud ettenähtud korda või on kehtivaid reegleid rikutud,» vastast prokurör Helga Aadamsoo päringule.

Prokuratuuri teatel pole kahtlustust kellelegi esitatud. Asjaosalised ise ei taha aga juhtunust eriti rääkida ning teemast on kujunemas Paide linnajuhtimist kõigutada võiv tüliõun.

*«Lepingus oli kirjas, et välimuses tehakse väikseid muudatusi, aga nad lõikasid mul kuus sentimeetrit juukseid maha, kaks jäi järele!» hüüatab Väätsa poiss Kimi Reiko Pilipenko (10) ajakirjaniku pärimise peale, kas uue mängufilmi «Tagurpidi torn» ühe peaosalisena tuli tal ka millestki olulisest loobuda. Noomees valiti rolli 800 konkurendi seast.

Kimi Reiko igatseb oma uhket tukka tagasi. Isa Rait muheleb kõrvalt, sest poja juuksed kasvavad nii kiiresti, et neid piiratakse iga esmaspäeva hommikul. Lisaks on võtteajal heledapäisest poisist saanud punapea filminimega Siim. «Režissöör ütles, et stsenaariumi kirjutatud välimusega poisse casting’ule ei tulnud ja seetõttu oli lihtsam noore näitleja soengut muuta,» teab isa Rait öelda.

Pilipenkode elurütm on seatud alates 3. augustist alanud võtetega perepoja filmitöö järgi. Esmapäeva hommikul on vaja võttepaigas olla ja reede õhtul pääseb koju Väätsale. «Õnneks on puhkus ja oleme sel ajal perebändi tegemised lükanud tagaplaanile. Ütlesime augustis mitu esinemist ära,» sõnab Rait.

*Sel nädalal tähistas mittetulundusühing Paikass aasta täitumist ametliku tegevuse algusest. Tegelikult ulatub vabatahtlikuna hooleta jäetud kassidega tegeleva Virge Piisneri töö ajas palju kaugemale. Esimesed õnnetud kassihinged päästis ta tänavalt juba kolm-neli aastat tagasi.

Oma töös on Piisner kogenud vastandlikku suhtumist: osa inimesi peab vabatahtlikke kassipäästjaid ingliteks ja osa jällegi ennasttäis sekkujateks. «Loomapäästjad ja vabatahtlikud ei oska kõndida vee peal, ei kanna pikka keepi ega päästa elusid võlukeppi viibutades. Me ei ole paremad, kui teised inimesed, kuid me püüdleme järjekindlalt eesmärkide poole, mis kindlasti teevad meid paremaks, kui olime enne selle teekonna alustamist,» arutles ta. Aastaga on Paikassi abiga oma päriskodu leidnud 130 kassi, aga umbes sama palju on neid veel kodu ootel ja ringile ei näi lõppu paistvat. Inimeste mõtlematuse tulemusel tekib hooleta jäetud loomi tänavatele üha juurde.

*Eelmisel nädalal oli Tallinnas Tiina Jantsoni korraldatav võistlus «Eesti iluduskuninganna 2020», kus tiitliga pärjati Kirnast pärit ja juba mitmel iludusvõistlusel endale nime teinud Eliise Randmaa.

Eliise Randmaa ütles, et selle konkursi võit oli talle suur üllatus. «Sain konkursist teada tuttava tuttava kaudu. Tema käest sain kirja, et nüüd on viimane aeg registreeruda. Mõtlesin, mis seal ikka – teeme ära,» meenutas ta. Põhjus, miks ta võistlusest osa võttis, oli Randmaa selgitusel suur soov minna Eestit välismaale esindama. «Kuna Tiina Jantson on Eestis kõige prestiižikam missivõistluste korraldaja ja just tema vahendusel käib välismaal palju tüdrukuid, siis lootsin, et järsku jään talle silma,» lausus ta.

Neiu soob täituski ja nüüd on talle kõik uksed valla, sest ühtlasi kuulutati ta sel võistlusel ka Miss Globe Estoniaks, mis tagab Eesti esindajana ülesastumise Miss Globe’il.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles