Antibiootikume kasuta vastutustundlikult – nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui vajalik
20. november 2020, 07:33
Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha tõsisem probleem.
Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne tervishoiuprobleem, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe.
Mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine on mikroobide resistentsuse ehk AMRi (antimicrobial resistance) probleemi lahendamisel olulise tähtsusega. Oma panuse probleemi süvenemise peatamiseks saab anda iga veterinaararst, pöörates enam tähelepanu profülaktilise kasutamise vähendamisele, loomade heaolu tõstmisele ning haigusetekitaja ja selle tundlikkuse määramisele, et valida raviks kasutatavaid antibiootikume teadlikumalt.
Eesti on antibiootikumide veterinaarias kasutamisel Euroopa riikide hulgas keskmisel tasemel. 2016. aasta andmetel oli Eesti 18. kohal, 2018. aasta andmetel 15. kohal. Eestist vähem kasutavad Antibiootikumide Veterinaarias Kasutamise Seire Euroopas (ESVAC) statistiliste andmete kohaselt antibiootikume enamasti riigid, kus on rangemad mikroobide resistentsuse ohjamise kavad. Kui Eestis kasutati antibiootikume 53,3 mg/PCU, siis näiteks Norras (1. koht) 2,9 mg/PCU, Soomes (4. koht) 18,7 mg/PCU ja Taanis (9. koht) 38,2 mg/PCU. PCU (population correction unit) on kokkuleppeline ühik, mis võtab arvesse riigi põllumajandusloomade ja tapaloomade arvu ning lihatoodete importi.
Loe lisaks siit!