Türi valla Poaka küla elanikku Kersti Meistrit tabas eelmisel pühapäeval ehmatus, kui umbes viis minutit jooksus olnud koer Bosse tuli koju, vererada järel. Teda oli külatänaval elumajade lähedal tulistatud.
Koer sai küla vahel haavlid koonu
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
22. jaanuar 2009, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alla põlve mõõtu kaheksa-aastane Bosse on üks neist koertest, kes paneb plehku kohe, kui saab. Kersti Meister teab seda ning püüab alati uksed ja väravad kinni hoida.
Ometi tegi Meistri lapselaps pühapäeva hommikul kella kümne paiku kogemata ukse lahti, Bosse kasutas juhust ja läinud ta oligi. «Hakkasin panema riidesse, et talle järele minna, siis tuli juba lapselaps ja hüüdis, et Bossele on vaja kiirabi,» meenutas Meister. «Issand, kuidas koeral veri jooksis, ta ainult korises!»
Naabrid ei märganud midagi
Algul ei osanud Meister arvata, mis võis seda põhjustada. Mõtles, et ehk on koer saanud autolt löögi. Rebimishaava polnud ka, see välistas kakluse teise koeraga.
Meistri poeg jooksis vererada pidi vaatama, kust asi võis alata. Selgus, et koer oli saanud vigastada ainult viis maja Pihlaka tänavat mööda edasi.
Meister haaras koera ja sõitis Paidesse. Et puhkepäeval loomaarstid Paides ei tööta, läks sõit edasi Tartusse. «Seal tehti röntgenpilt ja öeldi kohe, et koonus on haavlid, neid on palju ja lastud on jahipüssist,» selgitas ta.
Bosse jäi Tartusse ravile, eile tõi Meister ta lõpuks koju, kuid kahjustused jäävad koerale kogu eluks.
Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Merle Toom selgitas, et haavlid olid läbinud koonu piirkonna, ninakarbiku ja jõudnud lõpuks kaela.
Et koera hingamine oli raskendatud, ei hakanud arstid haavleid eemaldama. Kui tekib probleeme, teevad nad seda edaspidi.
Toom märkis, et kuulipuru võib olla krooniline ärritaja ja põhjustada põletikke. «Aga täna (eile – toim) oli koera hingamine väga hea,» ütles ta. «Õnnelik juhus, et kusagile mujale ei lastud.»
Bosse perenaine Kersti Meister käis Pihlaka tänava inimestelt küsimas, ega nad midagi märganud. Keegi ei teadnud juhtunust midagi ega osanud aidata. «Ehk inimesed ei ütle, kardavad,» sõnas ta.
Meister tunnistas, et Bosse on varemgi ära jooksnud, lähedal olevate majade juures siia-sinna auke kaevanud ja sellega Pihlaka tänava inimesi ärritanud. «Mind on ähvardatud ja öeldud, et lasevadki koera maha,» lausus ta.
Meistrile jäi arusaamatuks, miks inimene hakkas koera pihta tulistama, oleks piisanud kivist või vitsast, küll Bosse oleks koju läinud.
Meistri teada pole tema koer kunagi kedagi hammustanud ega olnud kuri. «Ma ei kujuta ette, kes kõnnib hommikul kell kümme ringi, püss käes,» arutles ta. «Sel ajal on õues valge, seega ei saanud tegemist olla eksitusega.»
Meistri meelest on kummaline seegi, et keegi tulistab lihtsalt elumajade vahel, kus vigastada võivad saada inimesedki.
Niisama Meister asja ei jätnud ja teatas juhtunust politseisse. Politseinikud võtsid Meistriga korra ühendust. «Öeldi ainult, et praegu ongi ulukite laskmise aeg ja mina võin saada trahvi, sest koer jooksis vabalt ringi,» lausus ta.
Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo vaneminspektor Ene Mikk ütles, et kindlasti pole lubatud mingil tingimusel lasta hulkuvat koera. «Minu teada tuleb koer kinni püüda ja viia varjupaika ning sealt lunastatakse ta välja,» selgitas ta.
Mikk lisas, et keset tänavat elumajade vahel lasta on keelatud. «Relvakasutuse nõudeid on raudkindlalt rikutud,» lisas ta.
Mikk märkis, et juhul kui jooksus olev koer murrab maha mõne looma, on omanik kohustatud maksma trahvi keskkonnale tekitatud kahju eest.
Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist-infojuht Ülle Laas andis teada, et vanemkonstaabel Toomas Nerep võttis ühendust koera omanikuga, selgitamaks juhtumi asjaolusid. «Laskmisele iseloomulikku heli keegi ei kuulnud ja kahtlus, et koera tulistati, tekkis hiljem loomakliinikus,» selgitas ta.
Koeraomanik võib saada trahvi
Laas ütles, et politseil pole praegu koera ravimise kohta käivaid dokumente ega teavet, mis kinnitaks tulirelva väärkasutust, ja menetluse alustamine on kaalumisel.
Tiheasustusega alal on jahirelva kasutada keelatud, seda võib teha erandkorras omavalitsuse loal. Laas selgitas, et erinevate eeskirjade ja seaduste vastu eksinud jahimeest on võimalik karistada kuni 18 000-kroonise trahviga. «Kui väikene koduloom jookseb jahimaal, võib juhtuda, et jahimees ajab ta ekslikult ulukiga segamini,» lausus ta. «Jahimaana on käsitletav suurem osa Järvamaa põlde ja metsi.»
Laas ütles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine karistatav.
Koera liikumise ja tegevuse eest peab vastust kandma looma omanik, seda ka mittetahtlikel juhtudel. Trahv on kuni 6000 krooni, aga kui on tekkinud varaline kahju või tervisekahjustus, võib trahv olla ka 12 000 krooni.