Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Reede keskpäeval avati Imaveres pidulikult üürimaja. See on märgilise tähendusega ehitus, sest taasiseseisvumisaja jooksul pole Järvamaale nullist ehitatud ühtegi uut kortermaja.

Üürimaja avama tulnud riigihalduse minister Jaak Aab rõhutas, et selliste hoonete valmimisel rõkkab tema süda rõõmust. «Arvestades koroonaaega ja linnavurlede suurt huvi maapiirkondade vastu ning üha populaarsemaks muutunud kodukontoreid, siis mina leian, et seda suundumust tuleb toetada,» lausus ta.

Järva vallavanema Arto Saare hinnangul paitab Imavere silma nii oma edumeelsuse kui ka areneva ettevõtluskeskkonna poolest. «Kui võtame töökohad, siis Imavere on ikka üks väga elujõuline piirkond, sest siia käib tööle ka hulk inimesi kaugemalt,» selgitas ta. «On ju vana tõde, et seal, kus on töökohad, sinna tuleb ka muu elu. Imaverest rääkides ei saa mainimata jätta suurepärast asukohta Tallinna–Tartu–Viljandi ristteel.»

*Täna paigaldati pidulikult Paide riigigümnaasiumi hoonele nurgakivi. Kuigi tähtis sündmus pidanuks aset leidma juba jaanuaris, kui uue hoone vundament valmis ja maja hakkas kõrgusse pürgima, siis nüüd oli osaliste silmis hetk õigem ja esimesena koroonavabaks saanud Järvamaal kokku saada turvaline.

Esimesena kõnepulti astunud Paide gümnaasiumi abiturient Kaarel Vene ütles, et kooli asukohta on loksutatud siia ja sinna, kuid lõpuks paistab tunneli lõpust mitte valgus, vaid juba silmaga nähtav koolimaja. «Tunnen natuke kadedust ja kurbust, et ma üheksa päeva pärast kooli lõpetan ja siin majas enam õppida ei saa. Võime ju väita, et hoone on kõigest tühipaljas karp ja sisu loob ikkagi koolipere õppetöö ja muude tegevustega, aga minu hinnangul on ka sel karbil väärtust,» lausus ta.

Vene ütlust mööda on uus maja koolile keskkond, kus sünnivad head ideed, huvitavad tegevused ja mis hoiab koolipere koos. «See on koht, kust rändavad laia maailma paljud nutikad noored,» sõnas ta.

Üle kivide ja kändude kulgenud ehitus, mida kiirustab tagant aeg, peaks lõppema vahetult enne kooliaasta algust, et õpilased saaksid uut õppeaastat juba uues koolihoones alustada. Avamisel kõlasid julged kutsed taaskohtuda 80 päeva pärast seal samas maja avamisel. Kas see nii ka läheb, näitab aeg.

*Gilmar Krzivets on pealtnäha täiesti tavaline mees, kes töötab Järva vallavalitsuses ehituse peaspetsialistina. Mitte miski ei viita sellele, et ta on üle tuhande korra sukeldunud paikades üle maailma ja vahtinud tõtt viiemeetrise tiigerhaiga.

Juba proovisukeldumine võttis Gilmari sõrme, sõrmuse, käe ja südame. Gilmar tõstab jalad oma hubase kodu diivanile sirgu, ajab käed laiali ja ütleb särasilmselt: «Kui jõudsin vee alla, lõi sealne vaatepilt mulle justkui labidaga pähe! Vau!»

Üheks suureks elamuseks peab Gilmar kohtumist umbes viiemeetrise tiigerhaiga, keda ta silmitses paari meetri kauguselt. Selline kohtumine tekitas aupaklikkuse tunde, kuid ometi Gilmar ei kohkunud ega tundnud hirmu. «Hai söögilaual ei ole inimest. Ma ei tea ühtegi olukorda, kus hai oleks söönud inimest, on halvad juhused. Enim meeldib haidele ampsata surfilauaga liikuvaid inimesi, kuid ka sellel on selgitus. Halvim on olukord, kui inimene on laua peal kõhuli ja lükkab kätega endale veest hoogu. Hai ujub vees ja vaatab üles. Mida ta näeb? Ilus pontsakas kere, kaks loiva paterdavad vees – hüljes! Läheb rahmab ampsu ja siis avastab: kurat, jälle plastik ja neopreen hammaste vahel!

*Mitte alati ei võrdu laste ekraani taga istumine niisama aja surnukslöömisega. Kaheksa-aastane Romet Jõesma ehitas Minecrafti arvutimängus Türi-Allikul asuva Konesko tehase ja pälvis sellega üle-eestilisel õpilasvõistlusel teise koha.

Isa Asko Jõesma mäletas, et pojal tekkis Minecrafti vastu huvi juba viieaastaselt. Sellest ajast peale igatses ta sünnipäevaks ja jõuludeks saada Minecrafti-teemalisi raamatuid, kus on kogu mängu olemus lahti seletatud. Jõesma ütlust mööda pole Minecraft mõeldud üksnes lastele. Tema teada on mäng populaarne ka paljude täiskasvanute seas.

Võistluses «Tööstusplokk 2021: Minecrafti eri» tuli Minecrafti virtuaalsesse mänguruumi luua nii üle Eesti tuntud kui ka kohalike masinatööstuste ja tehaste ehitiste mudeleid. Osaleda võis kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Romet Jõesma otsustas osaleda üksi ja ehitada virtuaalselt Konesko masinatehase Türi-Alliku hoone.

Isa Asko selgitas, et tema vend ehk Rometi onu töötab Türi-Alliku tehases ja nii polnudki valiku üle pikka vaagimist. Tehase juht tegi isale ja pojale hoones põhjaliku ekskursiooni, mille käigus said nad tehasest pilte teha. Samuti andis tehase omanik neile jooniseid, et Rometil oleks võimalik ehitada mängus võimalikult täpne koopia. Kõik õnnestuski suurepäraselt ning väike poiss tegi endast vanematelegi osavusega silmad ette.

*Türil tegutseb juba teist aastat kogukondlik kooskäimiskoht ja nõuandekeskus Perepesa. Varase lapseea toetuseks välja mõeldud ettevõtmine jätkub ilmselt ka pärast kaheaastase katseprojekti lõppu.

SA Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige ja tegevjuht Maarja Oviir-Neiveltile meeldib mõte, et lapsevanemaks ei sünnita, selleks õpitakse, see on teadlik ja aeganõudev protsess, nagu mistahes muu oskuse heal tasemel omandamine.

Oviir-Neivelt sõnas, et ühelt poolt on Perepesa kogukondlik keskus, kuhu lastevanemad saavad tulla oma väikelapsega aega veetma ja teiste vanematega suhtlema, teisalt professionaalne nõuandekeskus, mis pakub läbimõeldud ja võimalikult paljusid teadus- ja tõenduspõhiseid tegevusi pere kui terviku toetamiseks. Perepesa sarnaneb Põhjamaades levinud peremajadega, kuid arvesse on võetud ka Eesti iseärasusi ja kohalike omavalitsuste võimalusi.