Tillukese kodukese laulu sobib hästi laulda Göteborgis tegutsevas Eesti lasteaias Tilluke, mis on tööpäevane kodu 17 lapsele ja neljale töötajale, kellest pooled pärinevad Türilt.
Rootsi lapsed õpivad türilaste lasteaialaule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Paas
Tilluke asub Göteborgi kesklinnast veerandtunnise trammisõidu kaugusel vanas õigeusu kirikule kuulunud hoones.
Sellest, et kunagi oli majas pühakoda, annavad tunnistust kõrged laed – osa neist on ripplagede abil madalamale toodud – ja magamisruumi laes rippuv lühter.
Halli tooni puust majakest ümbritsevad ühelt poolt kõrged kivist kortermajad ja teisest küljest madal puitasum. Tillukesele kuuluv maalapp on miniatuurne – täpselt nii suur, et maja peale ära mahuks. Mänguväljak jääb aiast välja.
Jaanuari keskpaiga kohta on ilm väga soe. Eralasteaia sissekäigu juures on pisike kiviktaimla. Maja vundamendi varjus õitsevad lumikellukesed.
«Tere! Olete täiesti õiges kohas,» ütleb naeratades välisust avav lasteaednik Katrin Avi. «Hakkame kohe riidesse panema ja tuleme õue mängima.»
Riburadapidi vudib uksest välja väiksemaid ja suuremaid põnne. Sel päeval on lasteaias kohal 13 last 17st. Rootsi lääneranniku soe ja niiske ilm on nende tervisele laastavalt mõjunud.
Lapsi jälgivad ja juhendavad kolm töötajat: juhataja Helle Rodehn ning kasvatajad Sirje Merelaid ja Katrin Avi. Kaks viimast on rännanud Rootsi Eesti taasiseseisvumise järel. Mõlemad on siiani Türiga seotud. Käivad aastas korduvalt kodumaad ja -linna kaemas ega ole unustanud ka siinseid sõpru-tuttavaid.