Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Suve algul jõudsid Järva vallavanema Arto Saare kõrvu sahinad, et volikogu esimehe Rait Pihelga eestvedamisel soovitakse teda ametist maha võtta. Saar otsustas, et ei jää käed rüpes ootama, vaid valmistub võitluseks. Kui Pihelgas soovib teda umbusaldada, siis tuleb vastata sama käiguga ja esitada Pihelga vastu umbusaldus. Mida aga tuua volikogu esimehe umbusaldamise põhjuseks? Saar teadis, et Pihelga kasutuses on olnud juba aastaid vallale kuuluv korter Amblas. Saar vaatas arvutist järele, et Pihelgas on viimase poole aasta jooksul tarbinud Ambla korteris kõigest ühe kuupmeetri vett. See peaks olema ilmekas fakt selle kohta, et volikogu esimees veedab suurema osa ajast kusagil mujal. Saar andis sellest leiust e-kirja teel teada ka oma lähimatele võitluskaaslastele. See oli aga eksimus, sest ole või vallavanem, aga sa ei tohi rääkida kolmandatele isikutele, kui palju mõni sinu vallas elav inimene vett tarbib.

* Neljapäeval pidasid Järva ja Türi vallavavolikogu praegused koosseisud viimast istungit, kus otsustasid ära selle, kes pälvivad valla tähtsaima tunnustuse. Enne kui Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo jõudis viimast punkti sisse juhatama hakata, teatas vallavolinik Kaarel Aluoja, et soovib ennast sellest arutelust taandada ja lahkub saalist. Eensoo selgitas, et pidas valla­sekretäriga nõu ja Aluoja ei pea ennast aukodaniku valimisest taandama, kuigi ta on üks üles seatud kandidaatidest. «Tänan! Aga ma ikkagi taandan ennast,» sõnas Aluoja ja sammus saalist välja. Eensoo andis seejärel teada, et tänavu on aukodaniku kandidaadiks üles seatud viis inimest.

* Uue õppeaasta eel saatis haridus- ja teadusministeerium välja sõnumi, et sel korral on kavas hoiduda koolide täielikust kaugõppele saatmisest, sest õpetajate vaktsineeritus on suur ning eelmised eksperimendid koolide kaugõppele saatmisega ei leidnud teaduslikku põhjendatust. Kui eelmisel õppeaastal tähendas üks nakatunu nii kogu klassile kui ka lähikontaktsetele karantiini saatmist, siis sel õppeaastal nii enam ei toimita. Koolid järgivadki nüüd ministeeriumi ja terviseameti juhendeid ja soovitusi, ent koolijuhid tunnistavad: pea igal nädalal muutuvate ettekirjutuste virvarris on keeruline järge pidada.

* Samal ajal kui Aldo Tamm näitas Paides Reopalu kalmistul 150 aastat tagasi surnud ja sinna maetud sugulase Hugo Otto Hoffmanni portreed, kruvisid töömehed aasta alguses varastatud, kuid vargalt kätte saadud ja taastatud nimeplaati hauaplatsi peatsis ristile tagasi. Aldo Tamme sugulane Hugo Otto Hoffmann sündis 1853. aastal, astus Tartu ülikooli keemiat õppima, siirdus Peterburis apteeki pidanud onu juurde farmaatsiadepoosse tööle, kuid haigestus 19aastaselt tüüfusse ja tema põrm toodi kodusele Reopalu surnu­aiale. Julm haigus võtnud Peterburis veel kolm sama pere liiget. 149 aastat pärast Hugo Otto matust rüüstas Röa küla mees tolle noorhärra ja paarisaja teise Reopalu kalmistule maetud inimese hauatähised.

* Järva Teataja on tänavu talvel Imaverest päästetud ketikoera Penny saatusel silma peal hoidnud. Viimati kirjutasime temast suvel, kui selgus, et senised koduotsingud on luhtunud. Juhuslikult sattus lugu lugema Türil elav pensionär Leili Vilbok, kes mõtles, et just Penny oleks talle tore seltsiline. Nüüd, mitu kuud hiljem, ei kahetse ta otsust karvavõrdki. Leili Vilbok (86) silitas Pennyl pead ja ütles, et nad saavad kahekesi kenasti hakkama. Kedagi rohkemat nende majas ei ela.

* «Sombuses Esnas on meil kuldtikandid ja Marie Antoinette. Olen elevil, et saame elada selle keskel,» ütles Esna galerii peremees Martin Bristol eelmisel laupäeval ekstravagantsete kunstnike Eveli Variku, Kristi Leppiku ja Margit Randmäe ühisnäitusnäituse «Marie Antoinette... LÕHN» avamisel. Näitusel on eksponeeritud Evelini tekstiil ja foto, Kristi keraamika ja Margiti klaas. Väljapanek on inspireeritud igatsusest aegade järele, kus kiirustamist, masinaid ja roboteid veel ei olnud.

* Üleeelmise reede hommikul ärkas Baltimaade suurima elektriliikurite müügi ettevõtte Voltride juhatuse liige Mart Einpalu (47) kell seitse plaaniga alustada pool tundi hiljem elektrilise üksrattaga sõitu Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. Teadaolevalt pole keegi teine seda teekonda ühe jutiga ette võtnud. Võhikule meenutab sõitja jalge vahele surutud elektriline üksratas tsirkuseratast, millega klounid kunagi mööda areeni vändates publikut ahhetama panid.

* Ei juhtu just tihti, et massispordiüritustel näeb järvalasi absoluutses tipus. Aravete mehed, Ambla spordiklubi esindavad agronoom Andres Kalle (45) ja köögimööbli paigaldaja Marti Lepik (42) aerutamismaratonidel just tippu kuuluvadki. Süstavõistkonna Punamütsikesed leiab eesotsast nii Võhandu, Türi–Tori, Emajõe kui ka Põltsamaa maratonil või Pühajärve regatil väiksematest mõõduvõtmistest rääkimata.

Need ei ole niisama spordivõistlused. Võhandul on viimastel aastatel startinud üle 800 paatkonda, nii et Tamula järvelt on pikka katsumust alustanud tuhanded aerutajad.