Musträstad rabistavad arooniates

Musträästas. Foto: Ingmar Muusikus

Suur arooniapõõsas aianurgas tõmbab sügisel linde nagu magnetiga. Kui vaikselt põõsa lähedal passida, märkab mitut liiki liikumas. On näha ja kuulda viimaseid rändele asunud punarindu, metsvinte ja väike-lehelinde, ringi hulkuvaid rasva-, sini- ja salutihaseid, mõnd puukoristajat ja tammeoksalt arooniasse põiganud pasknääri. Suuremat rabistamist, lärmi ja marjade neelamist korraldavad parve jagu hall- ja musträstaid. Just musträstaste arvukus näib olevat aastatega tublisti suurenenud.

Mitte kõik musträstad ei ole nimele kohaselt musta värvi. Süsimusta sulestiku, kollase noka ja kollase silmarõngaga on üksnes täiskasvanud isalinnud. Tumepruuni sulestiku, tähnilise rinnaesise ja pruunika nokaga on emased ja sellesuvised noored linnud.

Kevadel ja suvel putukatest, vihmaussidest ja tigudest toituv rootslaste rahvuslind pöördub marjatoidule suve teises pooles. Siis võtavad nad kõhutäiteks ja aiapidaja meelepahaks ette sõstrad ja kirsid, hiljem õunad ja arooniad. Talveni neid aiasaadusi ei jätku. Hilisem pihlakadieet on talvituvale musträstale pea ainus võimalus külmal kodumaal kevadeni vastu pidada.