Riigieksamite valikus olulisi muutusi pole, mõndagi uut on eksamite korralduses: õpilane võib teha tööst koopia, võõrkeele suuline osa salvestatakse ja koolieksami võib sooritada praktilise tööna.
Muudatused eksamites tekitavad segadust
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
28. jaanuar 2009, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavustele gümnaasiumilõpetajatele on uudne, et ühe koolieksami võib teha praktilise tööna. Mida see täpselt tähendab, et osanud nii mõnigi õppealajuhataja veel öelda.
Paide ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marje Tänav ja Aravete keskkooli õppealajuhataja Reine Otsla ütlesid, et tuleb veel mõelda, kuidas õpilased saaksid võimalust kasutada.
Tänav märkis, et muudatus on alles nii värske, seetõttu pole ta jõudnud selgeks teha, kuidas praktilise tööna tehtav eksam võiks välja näha.
Kunstiklassi lõputöö vormistatakse koolieksamina
Reine Otsla imestas, et muudatus tehti keset õppeaastat. «Keegi nagu ei tea, et õppeaasta algab septembris,» ütles ta. «Aga see on nii tavaline, et õppeaasta keskel muudetakse sõidusuunda.»
Türi majandusgümnaasiumi õppealajuhataja Maili Roosme sõnas, et koolieksami sooritus praktilise tööna annab majandusgümnaasiumis võimaluse ühildada lõputöö koolieksamiga.
«Meil on kunstiklass, kes teeb alati lõputöö, mis ongi nagu praktiline töö,» täpsustas ta.
Roosme lisas, et kui töö juures on väike teoreetiline osa ja selle valmimise kirjeldus, ongi seda võimalik vormistada koolieksamina. Roosme märkis, et praegu plaanib seitse õpilast nii ühe eksamihinde kirja saada.
Teise muutusena salvestatakse tänavu võõrkeelte riigieksamitel kõigi vastused. Siiani oli lõpetajal valida, kas ta soovib lindistamist või mitte. Roosme lisas, et eelmistel aastatel on vaid üksikud õpilased seda tahtnud.
Lisaks on eksamitegijatel õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksami arutlusosast ning võõrkeelte eksamite kirjutamisosast.
Seda tehakse pärast eksami lõppemist komisjoni esimehe ja välisvaatleja juuresolekul.
Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat sõnas, et eelmisel nädalal olnud teabepäeval tegi õppealajuhatajatele muret, kuidas see täpselt toimima hakkab ja kui palju aega võtab. «Materjalidele tullakse üsna ruttu järele ja kui koolides läheb massiliseks paljundamiseks, siis ilmselt ei jõua eksamitöid nii kiiresti pakkida ja maavalitsusse toimetada,» selgitas ta. «Tundub, et asi on läbi mõtlemata.»
Paide ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marje Tänava meelest võib koopiate tegemine olla üsna keeruline, kui eksamitegijaid on koolis palju, sest kõik tööd peavad jõudma just selleks ette nähtud ümbrikusse ja paljundamisel peab hoolikalt vaatama, et midagi segamini ei läheks.
Ajalooeksam kaotab huvilisi
Abiturientide riigieksamivalikud tänavu suuri üllatusi ei paku. Saksa keele eksami tegijate hulk on endiselt väike. Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peainspektori Anne Viljati andmetel sooritab saksa keeles eksami kõigest kümmekond õpilast.
Samuti väheneb jätkuvalt ajalooeksami tegijate hulk.
Paide ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Marje Tänav lausus, et paljud abituriendid on valinud inglise keele (45 õpilast), ühiskonnaõpetuse (41) ja matemaatikaeksami (30).
Saksa keele riigieksamile on end kirja pannud kolm lõpetajat, kuid kaks neist on teinud keelediplomi ja kui nad jäävad selle tulemusega rahule, siis eksamit tegema ei pea.
Tänav ei tahtnud nõustuda, et ajalugu on populaarsust kaotanud. Tema kinnitust mööda on paljud õpilased otsustanud selles aines teha hoopis koolieksami.
Türi majandusgümnaasiumi õppealajuhataja Maili Roosme ütles, et lõpetajad on agaralt valinud ühiskonnaõpetuse eksamit (25), ajalugu läheb tegema kõigest kaks õpilast.
«Ühiskonnaõpetus kogub populaarsust ajaloo arvel,» lausus ta. «Ei oska öelda põhjust, kuid mulle tundub, et ka õpetajad on sellise hoiakuga, et ühiskonnaõpetust on lihtsam teha, sest ajaloomaterjal on mahukas.»
Roosmele torkas maakonna kokkuvõttes silma, et tänavu on lõpetajad valinud rohkem keemiaeksamit. «Muidu on olnud nii, et maakonna kohta saab ühes koolis grupi kokku, aga tänavu on lausa kolmes kohas,» lausus ta.
Roosme ütles, et õppealajuhatajate teabepäeval tundus neile, et XI klassi õpilased on hakanud aktiivselt sooritama geograafia- ja keemiaeksamit. «Igaüks tahab teha ühe eksami, mõni teeb kaks,» sõnas ta.