E, 26.09.2022

Küsitlus: Enamik Eesti elanikest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks

Järva Teataja
Küsitlus: Enamik Eesti elanikest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et 86% inimestest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks. 46% arvab, et olukord halveneb märkimisväärselt.

70% inimestest muretsevad pärast Ukraina sõja algust oma pere rahalise toimetuleku pärast. Ligi veerand neist muretsevad hakkamasaamise pärast iga päev, 20% mitu korda nädalas ning 27% muretseb paar korda kuus. Kõige enam muretsevad toimetuleku pärast Ida-Virumaa elanikud ja kuni 550 eurot teenivad inimesed.

„Mure ja ebakindlus toimetuleku osas on suurem teatud ühiskonnagruppides. Põhiharidusega inimesed on kõige negatiivsemad hakkama saamise suhtes. Võrreldes eestlastega on venelased oma rahalise toimetuleku pärast rohkem mures. Ligi veerand venelastest on väga mures, kas nad suudavad oma pereliikmete eest hoolitseda, kuid eestlastest on pere toimetuleku pärast väga mures vaid 10%,“ selgitas küsitluse tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Sõda Ukrainas on mõjutanud inimeste rahaga seotud plaane ja tegevusi: 41% inimestest pöörab rohkem tähelepanu eelarve planeerimisele, kolmandik piirab oma tavapäraseid kulusid ning veerand lükkab suuremaid oste edasi. Samuti ei soovi inimesed riskida töökoha vahetamisega (19%), kogutakse rohkem sääste (16%), hoitakse kodus varasemast rohkem sularaha (15%) ja mõeldakse lisatöö tegemise peale (12%).

„Veerand inimestest kardab töö kaotuse pärast, kolmandik tulude märkimisväärset vähenemist ja nooremad inimesed on mures kinnisvara kallinemise pärast. Rohkem kui iial varem on oluline alustada säästude kogumisega, mis võimaldab ootamatuste korral teatud aja siiski ise hakkama saada,“ rääkis Mari-Liis Jääger ning lisas „Oluline on läbi mõelda, mis on kulutused, millest ei saa loobuda nagu näiteks üür, kommunaalkulud, toit ja väljaminekud, mida saab piirata nagu näiteks meelelahutuskulud ja mugavusteenused.“

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis aprillis läbi Norstat. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles