P, 4.12.2022

Mai lõpus toimub jutuvestmisfestival Ööbikuööd

Järva Teataja
Mai lõpus toimub jutuvestmisfestival Ööbikuööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jutuvestja Piret Päär viib kuulajad lugude imelisse ilma.
Jutuvestja Piret Päär viib kuulajad lugude imelisse ilma. Foto: Urmas Luik

Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestival Ööbikuööd toimub juba teist korda ja seekord on festivalile oma toetava  õla alla pannud mitmed maakonnad. Nii saab festivali raames toimuvatel üritustel osaleda nii Viljandmaal, Tallinnas, Paldiskis,  Valgamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Hiiumaal kui Saaremaal.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd toimub 17.-21. maini.

Jutuvestmisfestival on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival ning seekord hõlmab see kümmet maakonda.

Iga üritus on eriilmeline, kuid peamine eesmärk on panustada meie rahvakultuuri olulistele osadele – jutuvestmise säilimisse ning väärtustamisse.

„Jutuvestmisfestival Ööbikuööd toob esiplaanile lood ja lugude jutustajad. Üle-eestiliselt toimuv õdus ja sisutihe festival näitab meie maa rikkust ja võlu suulise pärandi osas. Mis lugu räägib tänapäeval meie rahvas? Milline on jutuvestja roll kiirelt muutuvas maailmas? Kuidas meile armsad ja olulised lood elus püsiksid ja leiaksid kuulajaid ka aastate pärast?

Neile ja veel paljudele jutuvestmisega seotud küsimustele otsimegi festivaliga vastuseid ning loome lugude kuulamiseks hoitud ruumi,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Maili Metssalu.

Sündmuse erinevaid osi kokku pannes, on mõelnud nii lastele, noortele, peredele kui jutuvestmistraditsioonist sügavuti hindavatele külalistele.

Näiteks tuleb festivalile külla Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja muinasjuttude töörühma juht Risto Järv, muinasjutuvestja ja maailmamõtestaja Erki Kaikkonen ning sotsiaalmeedia asjatundja Jaan Kruusmaa, et ühiselt vaadata jutuvestmise erinevaid nägusid.

„Fotografiskas arutleme üheskoos, milline roll jutuvestmisel tänasel päeval on. Kas minevikust leitu hoiab meid ka kaasajal ja kas inimloomus on lugude osas palju muutunud või mitte. Kolm külalist vaatavad jutuvestmis täiesti isenurkade alt ning ootan põnevusega, kas leiame nende arvamuste vahel ühisosa,“ täpsustas Metssalu.

Sellel aastal on suur rõhk pandud just koolinoortele ja päris pisikestele, kes veel lasteaias käivad. Nii toimuvad näiteks Pärnumaa mitmes koolis ja lasteaias erinevad jutupesad ning näha saab etendusi. Saaremaal toimub jutuvestmise töötuba Saaremaa gümnaasiumi õpilastele.

Samalaadne üritused on veel Viljandimaal. Lisaks leiavad festivali Perehommikul mõnusat kuulamist nii pere kõige pisemad kuulajad kui täiskasvanud jutusõbrad.

„See on võimalus olla kogu perega koos ning ühiselt kuulata Eesti põnevaimaid jutuvestjaid. Jutuvestmise tõelist printsessi Polina Tšerkassovat ja Ukraina kultuurikeskuse vägevat vaimu Anatoli Ljutjuki,“ tutvustas suulise pärandi spetsialist Maili, kes on ka ise jutuvestja. Lisades, et Ukraina kultuurikeskuse hoov on juba ise tõeline muinasjutupesa, kus on mitmed muinasjutud omale kodu leidnud.

Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd finaal toimub samuti Ukraina kultuurikeskuse imelises hoovis. „Seal saab nautida mitme tunni jagu muusikat ja lugusid.

Meie ette tuleb jutuvestmiskuninganna Piret Päär koos helivõlur Tuule Kanniga. Piret Päär oli näiteks esimene, kes söandas Eestis hakata muinasjutte jutustama täiskasvanutele ja julges teha lugude jutustamisest oma elukutse. Tuule Kann on aga elukutselt õpetaja ning kandlekunstnik.

Tegutsenud aastaid Eesti kultuuripõllul tutvustades pärimust ja sellega külgnevat.“ Saaremaalt Sõvest saabuvad pealinna veel Mari Lepik ja Oliver Parrest koos vägevate lugude ja lauludega ning muusikaga kostitavad täises koosseisus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikatudengid.

Eraldi programmid on veel maakondades. „Festivali kava on väga mitmekülgne. Saab põnevate lugude seltsis matkata ja avastada toredaid paiku. Näiteks Lääne-Virumaal on võimalus jalutada Kreutzwaldi lapsepõlve radadel või väisata koos perega hoopis Paldiski kuulsaid ajaloolisi paiku. Viljandi linnas saab lugusid kuulata päikeseloojanguni vastu jalutades. Kärdlas seevastu tähistatakse Leheristipäeva ja Jõgevamaal saab kogeda toredaid lugusid loodusretkel. Kindlasti on toredad need koosviibimised, kus lugusid vestavad kogu piirkonna inimesed, nagu näiteks Tartumaal,

Trepimäe puhkealal toimuv kohtumine. Põlvamaal räägitakse aga vabadusest, usaldusest, endaks jäämisest ja armastusest,“ tõi festivali mitmekülgsuse kohta näiteid Metssalu. Märkides ära, et täpsemat infot leiab siiski festivali kavast.

Jutuvestmisfestivali Ööbikuööde avamine toimub 17. mail kell 19.00 Eesti Rahvakultuuri Keskuse aias (Leola 15a, Viljandi).

Muusika, teater ja vestlusring

Kuulata saab toredat muusikat ning vaadata erinevaid etendusi. Näiteks Tuule Kann on esinenud rahvusvahelistel festivalidel kodu- kui välismaal nii pärimus-, jazz kui ka vanamuusika ning nüüdismuusika interpreedina. Lisaks toob kuulajateni muusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, lõõtsamängija Martin Otsing jpt.

Teater Oma Lava toob vaatajateni jutuvestmisetenduse “Pikk tige vanaeit.” Samuti saab näha Sadala Külade Teatri laste näitetrupi muusikali ” Uhti, uhti” ja Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupi lugu “Jutustan lugu…”

Lisaks toimub vestlusring jutuvestmise tähendusest tänapäeval, kus oma kogemusi jagavad folklorist Risto Järv, jutuvestja Erki Kaikkonen ja sotsiaalmeediaekspert Jaan Kruusma.

Matkad

Mitmes kohas toimuvad toredad matkad jutuvestjate, matkajuhtide, giidide või lausa linnulausuja seltskonnas. Valgamaal Riidaja mõisas,

Lääne-Virumaal Kiltsi lossi pargis jne.

KOGU FESTIVALI KAVA

Märksõnad
Tagasi üles