Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Kui kusagil Eestis on ringteid ühe teelõigu kohta ebatavaliselt palju, siis ilmselt naaberlinnade Paide ja Türi vahelisel teel, täpsemalt Pärnu–Rakvere maantee lõigul, kus praegu on neid koguni kuus. See pole küll alati nii olnud, enamik ringteid on sellele ligi 15kilomeetrisele lõigule ehitatud uue Eesti Vabariigi ajal kõiksuguste euronormide täitmise eesmärgil.

Ent ringteede poolest on Paide kuulus olnud juba veidi üle poole sajandi tagasi. Nimelt on 1970ndate algusest Paide linna Tallinna- ja Türi-poolses otsas ringtee, mis on peavalu valmistanud eelkõige algajatele autojuhtidele, aga ka kogenud roolikeerajatele. «Ringtee on liiga kitsas ja veoautodele halvasti läbitav, haagis ronib kogu aeg äärekividele,» pahandavad veokijuhid järjekordsetest ringteede ehitusplaanidest kuuldes.

Leidub ka sõiduautojuhte, kes tähelepanematusest või uljusest otse üle ringi sõidavad, jättes maha segipööratud haljastuse, kaitseraua või mõne muu autodetaili. Euroseadused võivad ju tüütud tunduda, aga kokkuvõttes on ringteed ette nähtud siiski liikluse rahustamiseks.

*Täna ja homme teeb viiekuune Kesk-Aasia lambakoer Vex koos oma peremehe Jaano Rässaga Eesti lennunduspäevadel esimesi tiibvarjulende nii suure hulga pealtvaatajate ees.

Koera peremees ja Nurmsi lennuväljal tegutseva lennuspordiklubi juhi Jaano Rässa selgitusel osaleb lennuklubi nädalavahetusel Tartumaal Eesti lennunduspäevade õhuetendustes. Ja nagu tema kunagine lennustaar, Kaukaasia lambakoer Kerber, teeb Vex mõlemal päeval mitu lendu. «Tuleb väga hea ilm. Usaldan kõige rohkem Varssavi ülikooli ilmaennustust, aga jälgin ka teisi kanaleid,» sõnas ta.

Rässa teada on aasta-poolteise pärast 70kilogrammiseks sirguv Vex kindlasti Eesti kui mitte maailma suurim lendav koer.

«Tavaliselt võtavad peremehed lennule kaasa koeri, mis kaaluvad kaks kuni kakskümmend kilo. Mägistes piirkondades on suuri päästekoeri, keda on treenitud peremehega koos kopteriga kaasa lendama, kuid tiibvarjudel nii suuri koeri lendamas ma ei tea. Praegu jaksan veel ise Vexi õhku tõsta, aga näiteks eelmine koer Kerber oli samuti 70kilone ja temaga üles minekuks oli mul juba vaja kahe assistendi abi,» selgitas ta.

*Järgmisel kolmapäeval Türi staadionil peetava maratonisarja neljanda etapi aukülaline on Eesti esimaratoonar Roman Fosti, kes teeb korraldajate palvel kaasa sarja keskmaaetapi, et kohalikke jooksma innustada.

Türi tervisejooksude klubi liige Vadim Gritšenko ütles, et Fostile on miili ehk 1609 meetri jooks tavatult lühike, kuid eks pikamaajooksjad pea treeningkavas ju ka lühemaid vahemaid läbima. «Mulle teadaolevalt osaleb ta Türi maratoni neljandale etapile eelneval nädalavahetusel Narva Energiajooksul ning lühem jooksumaa peakski seejärel paremini sobima. Kindlasti on tal jalgades jõudu, et Türil kiireid staadioniringe joosta ning meeste põhiklassis head kohta himustavale Johannes Laurile konkurentsi pakkuda,» selgitas ta.

*Hobipiltnik Annika Kivimäe paigaldas Lõuna-Järvamaa metsadesse rajakaamerad, mille läheduses on end ilmutanud kudrutavad ilvesed, mürgeldavad karud ja emapõder koos vasikatega.

Kivimäel on metsades kolm rajakaamerat. «Need on eri paikades, aga piirkond on sama, kaks kaamerat on ühes, üks teises metsas,» sõnas ta.

Tabamusi on sellest metsast tulnud omajagu. «Karudel on käimas jooksuaeg, sellepärast on suurem võimalus neid ka näha ja kaamerasse püüda,» selgitas Kivimäe. «Üks isakaru oli eriti vägev ja hammustas puust sedavõrd suure tüki välja, et see läks pooleks. Eks nad annavad endast sel viisil oma liigikaaslastele märku ja märgistavad territooriumi. Panin nüüd sinna ka teise kaamera.»

Teises videos, umbes kümmekond kilomeetrit esimesest karust eemal, tabas rajakaamera müravad karupojad. Järgmisena oli samas kohas näha põdraperet.

Annika Kivimäe teada peaks ilveste jooksuaeg olema kevade alguses, aga tema tabas kaamerapilti noored lustlikud loomad, kes olid kudrutamishoos veel ka mai keskel. «Ju on praegu loomariigis igati aktiivne aeg,» lisas ta.

*Pühapäeval täitub Paide noorte juhitaval Wittensteini põgenemistoal esimene edukas tegevusaasta. Hakkajad noored ei pikuta aga sugugi loorberitel, vaid mõtlevad juba välja uusi põnevaid tegevusi, mida lähikuudel rakendada. Loomisel on veel üks põgenemistuba ja emotsioonide väljaelamiseks lõhkumistuba.

Kuna praegused eestvedajad lõpetavad enamuses kooli, tuleb põgenemistoas pereheitmine ja uuest hooajast hakkavad seal tegutsema uued noored.

Tulevikuplaanide suhtes on kokku lepitud nii, et uued noored rajavad omal käel vanasse haiglasse veel ühe põgenemistoa, mis oleks selles majas siis juba neljas. «Anname neile täielikult vabad käed. Tuba ei pea olema meditsiini- ega haiglateemaline nagu kolm eelmist, aga kui nad soovivad seda liini jätkata, siis palun väga,» lausus Kinev.

Põgenemistoa eestvedajad lubasid enne kodukandist laialijooksmist kutsuda ellu lõhkumistoa, kus inimesed saavad laamedada ja lõhkuda nii palju, kui tahavad. Kinev märkis, et selliseid kohti on harjutud küll nägema teleri vahendusel, aga tegelikult on neid Eestis juba mitu. «See on hea koht oma emotsioone, viha või valu välja elada. Proovime sinna koguda nii palju lõhutavat kraami kui võimalik. Mida täpsemalt, selgub siis, kui asjaga valmis saame,» lausus ta. Aga sponsorkorras otsivad nad praegu konteinerit, kuhu kõikvõimalikke jäätmeid panna.