Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Rahvaloenduse andmetel elas eelmise aasta 31. detsembri seisuga Eestis 1 331 824 inimest. Kuigi võrreldes kümne aasta taguse loendusega on Eesti rahvaarv 37 369 inimese jagu ehk 2,9 protsenti suurem, elab enamikus maakondades vähem inimesi kui kümme aastat tagasi.

Järvamaal elas viimase rahvaloenduse andmetel 29 697 inimest, mida on 4,7 protsenti vähem kui eelmise, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Arvuliselt on kümne aasta jooksul vähenemine olnud 1620 inimest. Sealhulgas on maakonnakeskuse Paide elanike arv praeguse omavalitsusüksuse piirides vähenenud kümne aastaga 2,5 protsenti.

Rahvaloenduse andmed erinevad mõneti rahvastikuregistrijärgsest elanike arvust. 1. jaanuari seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Järvamaal 29 599 inimest ehk ligi sada inimest vähem, kui näitab rahvaloenduse tulemus.

*Paide linnavalitsus tunnistas kehtetuks suve hakul väljakuulutatud riigihanke kahele Paide linna põhikoolile toitlustaja leidmiseks, sest hange vaidlustati vigade tõttu alusdokumentides.

Haridusspetsialist Enn Lehtpuu ütles, et linnavalitsus kuulutas üle miljoni euro suuruse hanke Hammerbecki põhikooli 430 ja Hillar Hanssoo põhikooli 403 õpilase ja töötaja toitlustamiseks välja samadel tingimustel nagu kahe aasta eest.

«Konkurents toitlustusturul on läinud nii tihedaks, et otsitakse võimalusi, kuidas endale osaluseks paremad tingimused saada,» märkis ta.

Lehtpuu hinnangul ongi toitlustushanked omajagu keerulised. «Küsitav on seegi, kas praegusel ajal üldse saab nii pikaks ajaks nagu viis aastat hanget teha, sest keegi ei oska toiduainete hindade kallinemist aina tõusva inflatsiooni tingimustes enam ette näha,» lausus ta.

*Kuuldes, et Paide Linnameeskonna Konverentsiliiga vastaseks saab Dinamo Tbilisi, arvas meeskonna peatreener Karel Voolaid, et šansid edasi jõuda on reaalsed. 

Voolaiu teada pole Gruusia klubid eurosarjades seni suurt edu näidanud, kuid kunagi ei või teada. «Nemad vaatavad meie klubi nime praegu täpselt sama pilguga ning näevad võimalust võita ja järgmisse ringi pääseda,» lausus ta.

Gruusia jalgpallurid üldisemalt on Voolaiu ütlust mööda küll eestlastest temperamentsemad, kuid see ei tähenda jalgpallis midagi. Kui vaadata riikide jalgpalli üldist taset, siis on Eesti ja Gruusia koondis aegade jooksul olnud üsna võrdsed: kord on võitnud üks, siis teine ja on jäädud viikigi.

*Kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel ütles riigikaitseseminaril Järvamaa omavalitsusjuhtidele, et nad on küll kriisikomisjonid tööd omal moel korraldanud, kuid see vajab ühtlustamist. "Eesti riigi ja inimeste kaitse kriisides on ühine asi ning kõigil on selles oma roll,» ütles ta.

Kui rääkida kriisi nii-öelda punasest otsast, siis on Abeli hinnangul tähtis, et teataks ressursse ning kes juhib ja koordineerib, kust saab adekvaatset infot. «Ukraina sõja tuul on eest puhunud roosad prillid ja kirsasaapaga puruks astunud, sest enne 24. veebruari oli lootus, et austatakse kõiki sõja reegleid, kuid pärast Butšat, Mariupolit ja Severedonetskit pole enam illusioone. Tegelikult on oskuslik juhtimine tähtis iga kriisi korral,» arutles ta.

Kriitiline aspekt on Abeli selgitusel elanikkonna evakuatsioon kriisipiirkonnast, sest oluline on kaitsta maa kõrval ka inimesi. See on suur proovikivi ja piirkonniti on tegevused erinevad, näiteks kas korraldada evakuatsiooni või olla evakueeritavate vastuvõtja.