N, 29.09.2022

Arme täis põlved, surnupesu ja armastus looduse vastu

Hedi Aimsalu
, suvereporter
Arme täis põlved, surnupesu ja armastus looduse vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kirke Grünmann võib juba hommikul vara rattaga järve juurde vurada ja sealt alles hilja õhtul koriseva kõhu peale koju tagasi minna.
Kirke Grünmann võib juba hommikul vara rattaga järve juurde vurada ja sealt alles hilja õhtul koriseva kõhu peale koju tagasi minna. Foto: Dmitri Kotjuh

Sel päeva ei olnud Väinjärve ääres märgata ühtegi inimhinge. Mitte ühtegi peale Koeru neiu Kirke Grünmanni (20), kes vihmasest ja tuulisest ilmast hoolimata oli võtnud kaasa aerulaua ja õrnalt lainetaval järvel nii muuseas peapealseisu harrastas.

Kirke on naine, kelle elu eesmärk ei ole omandada mitut kõrgharidust ega kotitäite viisi kulda kokku kühveldada. Koolipingi nühkimise asemel võttis ta veidi enne gümnaasiumi lõppu koolist paberid välja, pakkis kodinad kokku, otsis üles telgi ja läks metsa elama. Loodus ja loomad on tema suur armastus. Kirke ei söö loomi ja looduses veedab ta nädala jooksul ilmselt rohkem tunde kui mõni noor kogu oma elu jooksul kokku.

Kirke on juba väikesest peale olnud seiklushimuline, kuid tema toitumisharjumused on põhjalikult muutunud. Ta on juba mitu aastat taimetoitlane, kuid väiksena oli just tema see, kes toorest hakkliha näost sisse ajas. «Nüüd näen taldrikul ainult surnud looma ega taha seda enam elusa keha sisse panna,» räägib ta. Taimse toidu söömisega on ka tema enesetunne palju paremaks läinud. «Palju kergem on olla. Pole seda väsimustunnet seedimisest.»

Märksõnad
Tagasi üles