Intrumi raport: ligi kaks kolmandikku Eesti ettevõtteist hindab oma olukorda halvemaks kui enne Covidit

Hoiupõrsas. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Intrumi iga-aastane Euroopa maksearuanne – 29 riigi 11 000 ettevõtet hõlmav uuring – näitab, et pooled Eesti ettevõtted ei ole suutnud parandada oma võimet tulevikus suurema kriisiga toime tulla. Ligi kaks ettevõtet kolmest (63%) leiab, et nende olukord on praegu halvem kui enne pandeemiat.

Kogu Euroopas hindab 47% ettevõtetest, et nad ei oska töös esineda võivaid häireid kontrollida paremini kui enne Covidit. Samuti usuvad umbes pooled Euroopa ettevõtetest, et nad on praegu nõrgemad kui enne pandeemiat.

Intrum Balticsi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on kasv küll ettevõtete eesmärk, kuid paljude jaoks samas ka suur väljakutse. „Kasum on pärast pandeemiat jäänud kasinaks. Euroopas on enim mõjutatud kinnisvara, majutus ja toitlustus ning ehitus. Eestis on eriti rängalt kannatada saanud majutus ja toitlustus ning meelelahutus, kuna ükski nende sektorite küsitletutest ei tunnistanud, et kasum oleks pärast Covid-19 puhangut kasvanud,“ ütles Valeika.

Inflatsioon on halb majanduskasvule, suhetele töötajatega ning rahavoogudele. Keskmiselt kuus Euroopa ettevõtet kümnest tunnistavad, et neil puuduvad teadmised inflatsiooni mõju kontrollimiseks. Igast kolmest Eesti ettevõttest kaks (67%) tunnistavad, et neil puuduvad ettevõttesisesed teadmised, kuidas oma tegevuses inflatsioonisurvet ohjeldada. Suuremale osale (54%) Eesti ettevõtetest on kasvuriskiks suurenev lõhe maksetähtaegade ja maksete tegeliku toimumise vahel: see on kõrgem Euroopa keskmisest (50%) ja ka oluliselt suurem kui Lätis (36%) või Leedus (49%).

Eelnevale vastukaaluks nõustub 66% Eesti vastajatest väitega, et Covid-19 on motiveerinud nende ettevõtet maksete hilinemise riski paremini maandama. 2021. aastal oli sellisel arvamusel 58% Eesti vastajatest.

Intrumi Euroopa maksearuanne ilmus 21. juunil ja on kättesaadav siit.