Valitsus otsustas tellida 10 täiendavat elektrirongi

Foto: Internet

Valitsus kiitis heaks raudtee elektrifitseerimise projekti edasised prioriteetsed arengusuunad ning 10 uue elektrirongi soetamise Moderniseerimisfondist. Täiendava 10 rongi kogumaksumus on 90,7 miljonit eurot.

„Rongireisijate arv jätkab jõudsat kasvu ning rong on üha rohkematele inimestele soodsamaks ja mugavamaks alternatiiviks sõiduauto kasutamisele. Samas tähendab suurenev reisijate arv ka vajadust uute rongide järele. 2020. aastal telliti kuus uut rongi, mille ehitus on graafikus, kuid mille sõitma hakkamise eelduseks on raudteeliini elektrifitseerimine Tartuni. Samas teame, et suurenenud ehituse sisendhindade valguses on kallinenud ka raudtee elektrifitseerimine ning selleks tuleb valitsusel seada ka raudtee elektrifitseerimisel prioriteete olemasolevate vahendite piires,“ selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Valitsus otsustas edasi minna raudteele väiksema võimsusega veoalajaamade rajamisega, mis võimaldab hoida kokku kulusid, kuid rahuldaks kogu esialgse vajaduse. Sellise lahenduse puhul toimuvad tööd esmajärjekorras tihedama kasutusega Tallinn-Aegviidu-Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Ülemiste-(Lagedi)-Maardu-Muuga lõikudel kogumaksumusega 289,5 miljonit eurot. Selline lahendus jätab võimaluse teostada lisaks reisijateveole ka elektrifitseeritud kaubavedu reisijateveost vabal ajal Tartu-Muuga liinil ning Narva suunal. Samuti on võimalik tulevikus kaubaveomahu võimalikul suurenemisel tõsta veoalajaamade võimsusi. Elektrifitseerimine Aegviidu-Tartu liinil viiakse lõpule 2025. aasta alguseks.

Kuna raudteevõrgu elektrifitseerimise ajakava ja rahastus on tihedalt seotud kogu reisirongiliikluse arenguga ja rohepöördega, otsustas valitsus koos sellega ka investeeringud uutesse rongidesse ning tegi põhimõttelise otsuse Elroni rongide opereerimiseks vajaliku depoo rajamiseks juba uues asukohas, Soodevahes, planeeritava Rail Balticu depoo kõrvale.

Kuue uue elektrirongi soetamisel 2020. aastal lisati hankesse võimalus osta veel 10 täiendavat elektrirongi. Ühe neljavagunilise elektrirongi maksumuseks on hanke tulemusena 9,07 miljonit eurot. Kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamine maksab kokku 90,7 miljonit eurot ning see kaetakse Moderniseerimisfondist.

„Kui kuus uut rongi hakkavad plaanide kohaselt sõitma Tallinna-Tartu raudteelõigul, siis nõudlus rongitranspordi järele kasvab kahtlemata ka mujal liinidel. Täiendavad kümme rongi on kavandatud Tallinn-Tapa ja Tallinn-Narva liinile, mille tulemusena vabanevad osad olemasolevad diisel- ja elektrirongid, mida on võimalik suunata teistele suurema nõudlusega liinidele,“ märkis Sikkut.

Ministri sõnul tuleb täiendavate rongide puhul arendada ka taristut. Kui tellitud 6 elektrirongi mahuvad Elroni Pääsküla depoosse ära, siis täiendavad 10 ära ei mahu ning selleks tuleb rajada uus depoo. Valitsuse põhimõttelise otsuse järgi on ASi Eesti Liinirongid uus depoo kavas ehitada Soodevahesse Rail Baltic planeeritava depoo vastu ning ühendada kaks depood omavahel galeriiga. „Selline lahendus koondaks kahe raudteelaiuse kompetents ühele territooriumile, mis võimaldaks tööjõu ressursse efektiivsemalt kasutada ning tähtsustab ja tõstab kogu sektori atraktiivsust,“ lisas minister. Kuni uue depoo ehituseks vajalike vahendite leidmiseni tuleb kasutada olemasolevat taristut.