Liiklus suurürituste ajal: kas ummikud on vältimatud?

Liiklusummik Liivalaia tänaval. Foto: Mihkel Maripuu

Suurürituse ajal valmistavad liikluskorraldajatele suurimat peavalu kannatamatud autojuhid, kes pole teadlikud ummikutest ning eiravad reguleerijate korraldusi. Kuigi infot liiklusmuudatustest jagatakse läbi paljude meediakanalite, ei jõua info ümberkorraldustest alati kõigini.

Suurürituse ajal peab arvestama sellega, et mitmel tänaval tekivad ummikud või pannakse need üldse kinni. Liikluskorraldajad annavad endast parima, et teha inimeste elu võimalikult mugavaks ning tagada kõigi ohutus, kuid kannatamatud autojuhid tekitavad tihti korraldajatele ja kaasliiklejatele lisatakistusi.

G4Si turvajuht Tõnis Tammaru on tegelenud mitme suurürituse liikluskorraldusega – kogemus on nii rallide kui erinevate spordivõistlustega. Suurematest üritustest tõi Tammaru välja näiteks Maijooksu, Ironman triatloni ning sügiseti toimuva Tallinna maratoni. Liikluse reguleerimine käib läbi turvaplaani, mis on lepitud kokku Transpordiameti, Tallinna linnavalitsuse ja politseiga. “Isetegevust teha ei saa, kõik punktid on läbi arutatud,” märkis Tammaru. Turvaplaani koostab ürituse korraldaja ning turvafirma viib selle ellu.

Protsess käib järgmiselt: ürituse korraldaja võtab ühendust turvafirmaga, kes asub turvaplaani järgi tegutsema ning määrab, mis kohtadesse ja kui palju on vaja liiklusreguleerijaid. Ürituse ajal käib kogu juhtimine staabist, kus on kohal Päästeamet, politsei, korraldaja ning turvafirma esindajad.

Ummikud on turvaplaani sisse arvestatud

Enne igat üritust antakse läbi erinevate meediakanalite teada võimalikest ummikutest, kellaaegadest ning paikadest, kus tee suletakse. Ummikud on turvaplaani kellaajaliselt sisse arvestatud – linnajooksude ajal tekivad need enamasti hetkedel, kui suurem mass mõnda ristmikku läbib. Suurkontsertide puhul on olukord kõige pingelisem enne algust ning pärast kontserdi lõppu, kui kõik koju hakkavad sõitma.

Transpordiameti ajutise liikluskorralduse koordinaator Jarmo Vooglaine sõnul sõltub osalejate ohutus sellest, kui tuttavad on korraldajale kohalikud olud ja kui hästi on ta ette näinud võimalikke probleeme.

Vooglaine ütles, et liikluskorralduse joonis võib olla paberil perfektne, kuid mõnikord ei lähe paber ja päriselu kokku.

Kannatamatud autojuhid eiravad reegleid

Kuigi võimalikest ummikutest antakse meedias aegsasti teada, valmistab ootamine juhtidele palju peavalu. Autojuhid on tihti kärsitud ning lähevad närvi, kui ei saa liigelda nii, nagu ollakse harjunud.

Tallinlane Toomas (54) sõnas, et on saanud meediat jälgides liiklusmuudatustest alati õigel ajal teada ning proovib teatud piirkondasid sel ajal hoopis vältida. “Siis ei jää muud üle – tuleb minna ringiga,” märkis ta.

Paraku leidub aga juhte, kelleni liiklusmuudatuste info ei jõua. Siin tuleb appi liiklusreguleerija, kelle ülesandeks on tagada üritusel osalejate ohutus ning teha kindlaks, et auto valel ajal ette ei sõidaks. Tammaru sõnas, et mõni juht on sõitnud üle murulappide otsa ka reguleerijale. “Õnneks on politsei sellistes olukordades head tööd teinud ja reegleid eiravad juhid kätte saanud.”

Toome välja kolm nõuannet, mida liiklejana suurürituste ajal meeles pidada:

1. jälgi (sotsiaal)meediat – sealt leiad vajaliku info kellaaegade ja ummikute kohta;

2. varu kannatust – igale probleemile on lahendus;

3. kuula tähelepanelikult reguleerijate korraldusi, ära tee isetegevust!