Toidupakendi märgised annavad infot toodete eriomaduste kohta

Järva Teataja
Copy
Eesti ökomärk näitab, et toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve.
Eesti ökomärk näitab, et toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve. Foto: Inernet

Nii Eestis kui Euroopa Liidus üldiselt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid märgiseid, mis annavad tarbijale infot näiteks toidu eriomaduste, päritolu ja tootmisviiside kohta. Sellest, milliseid erinevaid märgiseid aga leidub, milleks neid tarvis on ning kuidas toidu märgistamise protsess käib, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Liis Raska.

Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus üldiselt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid märgiseid, mis annavad tarbijale toidu kohta teavet. Märgistatakse näiteks toidu eriomadusi, päritolu, traditsioonilist tootmisviisi või antakse infot toidu valmistamise ja tootmismeetodite kohta. Infot märgise täpse tähenduse kohta leiab üldjuhul märgise väljaandja poolt koostatud statuudilt. Märgised, mille puhul riigil on oluline roll registreerimise või tunnustamise ja nõuetele vastavuse kontrolli puhul, jaotatakse Euroopa Liidu (Liidu) ja liikmesriikide poolt tunnustatud (riiklikeks) kvaliteedikavade märgisteks.

Liidu kvaliteedikavade märgised on kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT), garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja mahemärgised (Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja Eesti ökomärk).

Loe lähemalt maablogist!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles