Kolmveerand Eesti elanikest oskab mõnda võõrkeelt
17. november 2022, 22:57
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust ehk 975 320 inimest oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli mõne võõrkeele oskajaid 69% ning 2000. aastal 64% Eesti rahvastikust. Seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud.
Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust, neist emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48%), iga kolmas kahte (35%). Võõrkeeleoskajatest 13% valdab kolme ning 3% vähemalt nelja võõrkeelt. Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43% ja 34%), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud.
Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. „Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Inglise keelt võõrkeelena oskab ligi pool rahvastikust, järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39% inimestest. Kolmas levinuim võõrkeel Eestis on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17% siin elavatest muukeelsetest inimestest.
Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74% meestest ning 73% naistest räägib mõnda võõrkeelt. Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90% inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68%) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48%).
Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Keelteoskuse kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 3. eluaastast. Inimene loetakse keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel.