/nginx/o/2022/12/07/15009032t1hf68e.jpg)
Kuigi aiaomanikud on aiatööriistad, sealhulgas oksakäärid juba ammuilma talvekorterisse pannud ja enne kevadet neid sealt välja ei võta, algas paari nädala eest Türi linnas suuremat sorti oksalõikus, mida jagub väiksemate pausidega kuni märtsini.
Nimelt on Türi Halduse töömeestel käsil tänavate ääres kasvavate alleepuude vesikasvude lõikamine ja et kevadeks suur töö tehtud oleks, tulebki sellega alustada juba detsembris.
Türile omamoodi visiitkaardiks kujunenud alleepuud, mis kasvavad peatänavate ja ka väiksemate kõrvaltänavate ääres, vajavad Türi Halduse juhataja Elari Hiisi selgitusel hoolduslõikust, muidu kaotavad võrad oma ümara kuju ja näeksid inetud välja. «Kui võsud lõikamata jätta, pole puude võrad kevadel ümmargused, vaid hoopis piklikud,» sõnas Hiis. Nii töömehed talve hakul puude otsas turnivadki ja oksakääridel käia lasevad.
Hiis märkis veel, et niinimetatud nudipuid on Türi teede ja tänavate ääres liiga palju. Omal ajal, mil need sinna heas usus istutati, pakkusid nad silmailu, aga nüüd on jäänud mõneski kohas ehitiste ja suurte puude varju ega täida enam oma eesmärki. «Tegelikult tuleks neid puid maha võtta. Paljudel nudipuudel on juurestik mäda ja kui mehed käivad vesikasve lõikamas, siis enam ei julge redelitki tüve vastu toetada, rääkimata ronimisest, sest puud kõiguvad päris palju,» lausus Hiis.
Tänavu raietöid siiski ei ette ei võeta, nii võibki näha Türi Halduse mehi tänavate ääres puuvõrasid vesivõsudest puhtaks nudimas. «See on töö, mida mehed teevad talv läbi, nudipuid on linnas ligi tuhat ja kui üks inimene suudab päevas lõigata kümme puud, jagubki tööd kolmeks kuuks,» selgitas Elari Hiis.
Töö aega ja tempot dikteerib ka ilm. Väga külmaga lõikust teha ei saa ja redeleid pole võimalik puude najale püsti ajada ka siis, kui maha on sadanud liiga palju lund ja lumevallid kuhjuvad puude ümber.
Alleepuudest rääkis Elari Hiis pikemalt ka oktoobris Türi valla raadiosaates, kus ta ütles, et aedlinna elanikele on puudega seonduv alati emotsionaalne teema olnud. Isegi kui puude mahavõtt on põhjendatud, tekitab see kogukonnas palju pingeid.
Hiis tõi näite, et kui mõnda aega tagasi võeti kesklinna piirkonnas puid maha, põhjustas suurt pahameelt, ent sealjuures jäi türilastel justkui märkamata see, et puid istutati linna juurde, sealhulgas tehisjärve äärde mitukümmend dekoratiivkirssi.
Elari Hiis sõnas, et allepuid hakkab Türi Haldus maha võtma järgmisel aastal Vabaduse puiesteel, kui sel raudteejaama juurest kesklinna viival tänaval algavad uuendustööd. Juba ammu liiklusele ja jalakäijatele kitsaks jäänud tänav saab valgustuse ja kõnnitee, mille tarvis tuleb tänava servas kasvavatelt alleepuudelt ruumi juurde võtta.
Pärnaalleede linn
Türi on olnud sünnist saati (Türi sai linnaõigused 1926. aastal) roheline, lillerohke ja pügatud linn: park siin ja teine seal, haljasalad, lugematud alleed. Viimastele viitavad veel tänavanimed, nagu Puiestee tänav, Vabriku puiestee, Kooli puiestee, Pargi puiestee, Suur-Puiestee, Põhja-Puiestee. Lisaks Pärna, Roheline, Lille, Kevade, Paju tänav.
Pole ka ime, alustas ju kaks aastat enne linnaks saamist alevis tegevust aiamajandusgümnaasium. Kus mujal kui alevi (ja seejärel juba linna) väljanägemises pidi kohaliku kooli ainulaadne kallak Türile sattunule märgata olema. Nendesamade aiamajandusõppuritega rajati õppeaedu, parke (just nii pandi alus Kooli pargile 1936.-1937. aastal), istutati lähiümbrusse metsa. Samal ajal kui Türi oli just majandusraskustest välja tulnud ja linnapea oli Ants Viirmaa, rajati Kiriku park ning Viljandi ja Kiriku tänava äärde istutati pärnad. 1944. aasta fotolt on näha, kui suureks on need niinepuud Viljandi tänava ääres kümmekonna aastaga kasvanud. Pikad pärnaalleed istutati nii Paide, Vabriku, Kungla, Koidula, Kaare kui ka teiste tänava äärde.
Allikas: Kaarel Aluoja