Järvamaalegi jääb Eesti filmi oma koht

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Eesti filmi sajanda aastapäeva puhuks avab Järvamaa muuseum 2. mail näituse «Lähme kinno! Järvamaa ja järvamaalased Eesti filmis», millest selgub, et Järvamaad võib ära tunda kümmekonnas filmis.

Järvamaa muuseumi programmijuht Terje Truska tunnistas, et niivõrd mahukaks väljapanekuks materjali koguda ja seda üles seada polnud sugugi kerge töö.

Ideid ja julgustust sai ta sügisel Eesti Rahva Muuseumis olnud koolitustelt, kus peetud loengud tutvustasid Eesti dokumentaal- ja mängufilmide ajalugu. «Sealt hakkaski idee arenema. Mõtlesime siis kolleegidega, et uuriks täpsemalt, kas ja kus Järvamaal on filme tehtud, kes tegijatest on siitkandist pärit,» selgitas ta. «Infot otsisime internetist, raamatutest, rääkisime inimestega – nii materjal kogunes.»
Truska kiidab näituse kujundajat Krista Kollot, kes teda mahuka töö juures abistas ja nõustas.

Näitust koostades ja teavet otsides avastas Truska endale nii mõnegi üllatava fakti, millest ta varem teadlik polnud. «Teadsin, et Ita Ever on Paidest pärit, nagu ka Eve Kivi, kes on Paides sündinud ja paar aastat Türil elanud, aga et Lembit Ulfsak on pärit Koerust, oli tõesti üllatus,» tunnistas ta. «Nagu seegi, et Türi kant on kuidagi eriliselt rikas – sealt on võrsunud palju filmitegijaid ja -näitlejaid.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles