Umbrohi passib ka patta panna

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvav karulauk
Kasvav karulauk Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Juba mõni nädal on olnud soodne aeg esimesi mullast nina välja pistnud taimi korjata. Nii mõnigi umbrohi osutub kasulikuks ja vitamiinirikkaks toiduaineks.
Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke ütles, et kõige rohkem kasulikke aineid leidub just noortes lehtedes, olgu need siis naadi, võilille, põdrakanepi, mustsõstra või vaarika omad. «Kevadel on keldris seisnud juurviljadesse jäänud järele vähe kasulikke aineid, kuid palju väärtuslikku leidub just esimestes kasvama hakanud taimedes,» lausus ta.
Naat ongi üks varasematest, mida kevadel tasub oma aiast või mõnelt lagendikult otsida ning noppida näiteks supi sisse või pirukasse panekuks.
Katrin Luke soovitas proovida naadiomletti: hakitud lehed tuleb võis kergelt läbi kuumutada ja lahtiklopitud munad peale valada. Võib lisada keedetud riisi või juustu.
Võilill on aiapidajale ehk tüütu taim, kuid teda saab samuti mitmel huvitaval moel tarvitada. Kevadistest võilillejuurtest tasub valmistada kohvi, mis on kasulik sapierituse suurendamiseks. «Korjatud juured tuleb pesta, närvutada, tükeldada, kuivatada, röstida ja jahvatada,» õpetas Luke. Tema meelest maitseb valmis kohv peaaegu samamoodi nagu viljakohv, aga kuivatatud juured on magusad ja neid saab ka jahuks jahvatada ja toiduks kasutada.
Noored võilillelehed – eriti kui need on kasvanud varjulisemas kohas ja seepärast vähem mõrud –, sobivad suurepäraselt võileibade peale, pesto tegemiseks ja kõikvõimalikesse salatitesse.
Üks Luke väljatöötatud võilillesalat valmib järgmiselt: segada suur peotäis hakitud võilillelehti 3 spl palsamiäädikaga, 6 spl oliiviõliga ja 2 spl suhkruga ning lasta neil pisut seista, seejärel segada hulka 100 g head tugevamat tüüpi riivjuustu, soovi korral lisada tomativiile ja musta pipart, basiilikulehti.
Kui ette satub õitsev iminõges, tasub noppida tema õisi, millel on seenbaktereid hävitav toime – õie võib lihtsalt ära süüa või panna mõnda salatisse.
Kõrvenõgest soovitas Luke tervenisti kuivatada. Seejärel tuleks kuivad taimed läbi sõela ajades peenestada, nõnda et järele jäävad rootsud, mis võib ära visata, ning nõgesejahu, mida saab edukalt kasutada karaskite ja muffinite tegemiseks või kotlettidesse ja kastmetesse lisamiseks. «Kasutan nõgest ka supi sees. Panen tervena potti ja supi valmides võtan välja, siis on kõik kasulikud ained ning maitse juba supi sees,» ütles Luke.
Maitsva kevadise salati saab valmistada, kui noppida kortslehti, murulauku ja noort põdrakanepit. Kõik taimed hakkida, lisada soola, suhkrut ja hapukoort. Salat passib hästi liha kõrvale.
Katrin Luke selgitas, et põdrakanep on kevadel energia- ja vitamiiniallikas, immuunsüsteemi tugevdaja ja korrastab hormonaalsüsteemi. Juunis on tema lehed ja õied põletikuvastase ja rahustava toimega.
Üha enam populaarsust koguv karulauk sobib Katrin Luke meelest oivaliselt keedetud munade ja hapukoorega. Neist komponentidest saab valmistada salati, millele võib lisada kurki, redist, kartulit. Ürdivõi saamiseks soovitab Luke köögikombainis mikserdada omavahel suure peotäie karulauku, 250 g võid, 100 ml külmpressiõli, 1 tl meresoola.
Karulaugu asemel võib kasutada basiilikut, tilli, küüslauku, rohelist sibulat, peterselli. «Kui karulaugule lisada Parmesani, seemneid ja õli, saab hea pesto,» lisas Luke.
Ta soovitas proovida karulauku ka suppides, võileiva peal või lihtsa vaevaga meisterdada tikuvõileibu, keerates singi- või suitsukalatüki karulaugulehte.
Kes soovib üürikest aega kasvavat karulauku süüa aasta läbi, võiks Luke nõuande kohaselt karulaugulehed tervenisti külmutada ning tarvitama asudes kohe külmutatult purustada.
Täpsemaid ravimtaimeretsepte on kirjas veebilehel www.ravimtaimeaed.ee.
Katrin Luke rõhutas, et ravimteedeks tuleb kindlasti korjata noori lehti, sobilik aeg selleks on umbes 10. juunini. Selleks ajaks peaksid vaarika-, mustsõstra- ja kaselehed olema kuivatamiseks varutud.

KOMMENTAAR

Joel Kannimäe
Põhjaka kokk

Loodus on toitu täis, tuleb see vaid üles leida! Kevadel keedan rabarberikisselli, kuhu panen mesiputke, see annab mõnusa mesise maitse.
Noori naadilehti saab panna salati ja supi sisse, kartulipudrusse lisamiseks kupatan need enne kergelt soolakas vees läbi. Naadiaeg hakkab nüüd küll juba läbi saama, see muutub kuivaks ja puiseks, aga selle ülekasvanud varsi võib hapendada, nii on need head prae kõrvale võtta või leiva peale panna.
Nurmenukulehed on tohutult vitamiini- ja rauarikkad, maitselt üsna mõrkjad, aga peotäis on salatisse paras panna.
Nüüd on hea aeg teha oblikasuppi: keedad kartulit, lisad oblikat ja keedumuna, sööd hapukoorega. Väga mõnus!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles