Koeru kultuuritegelased valmistuvad tähistama 1949. aasta märtsiküüditamise 60. aastapäeva, mille keskmes on huviteatri etendatav neljavaatuseline draama «Valupisarais märtsipäevad».
Koerulased meenutavad küüditamist
28. veebruar 2009, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herbert Lasti kirjutatud lavaloo proovid käivad õhtuti Koeru kultuurimajas täie hooga. Valmimas on lavakujundus ja üles võetud videoklipid, mis on jäänud sobitada laulude, hüüete ja rongiviledega.
Üleeilseks oli Uno Aanil käes ka mälestuspäevaks kokku pandud trükis, mis tutvustab lähemalt päeva kava, korraldajaid, etenduse osalisi, avaldab külade kaupa küüditatute nimed. «Päeva alustuseks avame Vabadussõja ausamba platsil mälestuskivi neile 184 inimesele 62 perest, keda küüditati tollasest Väinjärve vallast Siberisse nii 14. juunil 1941 kui ka 25. märtsil 1949,» lisas ta.
Mälestuspäeva tipphetkeks peaks kujunema Lasti ja Aani lavastuses kirjanduslik draama neljas vaatuses «Valupisarais märtsipäevad».
Kirjutamisel oli Herbert Lastil kasutada mitu allikat. Kõigepealt tema enda mälestused neist päevist. «Olin siis kaheksa ja poole aastane, Kirissaare külast, kus mina kasvasin, ei viidud kedagi, aga naaberkülast küll,» lausus ta. «Mäletan, kui ema ütles Otsa talu rahva kohta: nad olid ju nii vaesed, kõigest kolm hektarit maad. Ilmselt mängis külas suurt rolli omavaheline vihavaen.»
Suuresti aitasid Lasti Uno Aani 1991. aastal juuniküüditamise 60. aastapäevaks valminud mälestusteraamat «Need aastad ei unune...» ning jutuajamised noist sündmusist puudutatud ja veel elus olevate koerulastega. «Töövariant valmis eelmise aasta oktoobriks, lugesin huviteatri nõukogule ette ja võtsime teha, nüüd, proovide käigus, on tulnud ka üht-teist muuta,» selgitas ta.
Põhitekstiga tegelasi on draamas kümmekond, peale selle küüditatute äraviijad ja rahvas, nii et näitemängu on haaratud inimesi 30 ligi. «Lisaks üksikud hüüatused ja laulud läbi pisarate,» sõnas Last.
Uno Aan kehastab talupidajat Juhan Soobergi ja Herbert Last vastasleeri tegelast, valla partorgi Jaan Roosilehte.
Kui Jaan Kruusvall ja Rein Saluri on võtnud oma küüditamisteemalise näidendi aluseks vaid sündmuse ühe fragmendi, tahtis Last näidata sedagi, kuidas küüditamist ette valmistati ja lõpule viidi.
Nii jaguneb näitemäng nelja vaatusse: esimene kujutab noorte elu külas, teine salapäraseid koosolekuid vallamajas ja küüditatute nimekirjade koostamist, kolmas 25. märtsi varahommikut talus ja pere äraviimist ning neljas küüdirongi ootamist Tapa jaamas. «Annaks jumal, et näitlejad oma rollis sees oleksid ja annaksid edasi tõetruu pildi neist sündmustest,» ütles Last.
Et märtsisündmuste tõepära ja mõjusust paremini esile tuua, annavad lavastajad tegevuskohtade vaheldumist edasi videovõtete abil, mida näeb lava kõrval ekraanilt. «Kolm küüdihobust lähevad talusse, pererahvas aetakse välja hobustele ja viiakse vallamajja, tulevad küüdiautod ja algab sõit Tapa raudteejaama,» tutvustab Uno Aan. «Kui rong jõuab Narva, on pilt Narva sillast ja lõpuks jookseb Väinjärve vallast küüditatute nimekiri.»
Aan lisas, et videovõtted on neile teinud tele- ja raadiomees Olev Kenk.
Kavas on kirjas neli etendust: 25. ja 27. märtsil kultuurimajas valla rahvale, 26. märtsil Koeru keskkooli õpilastele ja 29. märtsil järva-jaanilastele. «Kui 28. märtsil on Paides maakonna näitemängupäev, läheme ka sinna,» sõnas Aan.