Viljalõikus teeb põllumehed rõõmsaks

Kombainid rapsi koristamas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Põldudel vilja koristavatel kombaineritel on tänava suunurgad ülespidi, sest saak tõotab tulla hea ja Ameerikas olnud põua tõttu võivad ka kokkuostuhinnad olla kõrgemad.

Peetri Põllu ja Piima kombainid sõitsid esimest päeva põllule neljapäeval. Taimekasvatusjuht Heli Kõva ütlust mööda sai võetud kümme hektarit rapsi ja 50 hektarit varajast otra.
Odra saagikus oli punkrikaalus 40 tsentnerit hektarilt. Kõva selgitusel nad otra ei müü, vaid terad muljutakse ja see läheb veisesöödaks.
Raps ja talinisu lähevad müügiks ja kokkuostuhindade üle oleks Kõva meelest patt nuriseda. Samas kardab ta juba ette kevadet, sest kui väetise- ja taimekaitsevahendite müüjad teavad, et põllumeestel on raha, tõusevad ka hinnad.
Nii nagu kokkuostuhindade puhul, ei lausu Kõva ühtki halba sõna tänavu ka ilmataadi kohta, kui üksnes sügiski ilus oleks. «Praegu on põllumehed suvitajatega ühte meelt, et mida rohkem päikest, seda parem,» lausus ta.
Tänavune august ja september tuleb põllumehele väga kiire, sest põllule pääsesid kombainid tavapärasest tunduvalt hiljem. Tavaliselt alustavad nad viljalõikust 20. juuli paiku, kuid sel aastal rohkem kui kümme päeva hiljem. «Midagi hullu siiski pole, kui ainult ilma peaks,» sõnas ta.
Peetri Põld ja Piim koristab vilja nelja kombainiga, neist üks on enda oma ja kolm renditud.
Koeru vallas asuva Karjakmäe talu peremehel Ants Tamblal on talirüps juba lõigatud ja saak oli hea ning sellisest hinnast võis varem üksnes und näha. «Olen 21 aastat talu pidanud ja virelenud, kuid nüüd paaril viimasel aastal hakkab asi juba vedu võtma,» tunnistas ta.
Kui rüpsitonnist makstakse põllumehele 500 eurot ja teraviljatonnist üle 200 euro, siis koos toetustega peaks Tambla selgitusel plussi jääma.
Kui Tambla põllul oder ja suviraps alles kasvavad, tegi ta neljapäeval algust künniga. «15. augustiks peab talirüps olema külvatud, siis elab ta talve ilusasti üle,» põhjendas ta.
ASi Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase ütlust mööda tekkis kehvade saagiprognooside tõttu USAs ja teistes viljakasvatuspiirkondades börsidel mõningane paanika ja hinnad kerkisid järsult.
Esmasele tõusule järgnes väike langus ja stabiliseerumine. «Börs ootab praegu, milliseks kujunevad saagid tegelikult,» selgitas ta. «Et Eesti põllumehed on müünud vilja börsipõhiselt, on nad muutunud ettevaatlikuks. See tähendab, et nad hajutavad riske: osa saagist müüvad kevadel enne külvi, osa suvel ja osa pärast koristust, kui selgub tegelik saak.»
Ameerikas kahtles vilja kvaliteedis. «Vähese päikesepaiste tõttu võib nisu mitte vastata toiduvilja nõuetele. Ka taimehaigused levivad niiske ilmaga rohkem ja mõjuvad kvaliteedile halvasti,» lausus ta.
Kokkuvõttes hindas Ameerikas turuolukorra põllumeestele siiski soodsaks. «Kaubaks läheb praegu hästi kõik, mis sobib söögiks või söödaks,» märkis ta.