Kõrge vererõhk ohustab ka neerusid

Kui Eestis tähistatakse neerupäeva sellest ajakirjandusest rääkimisega, siis mujal maailmas, nagu ka Bangladeshis, toimuvad päeva raames suured rahvaüritused. Foto: Internet

Täna tähistab maailm kolmandat korda rahvusvahelist neerupäeva, mis seekord käsitleb kõrge vererõhu mõju neeruhaigustele.

Põhja regionaalhaigla neeruarst Asta Auerbach, kes ka Järvamaa haiglas hemodia­lüüsi­haigete ravi korrigeerimas käib, ütles, et neerud ja kõrge vererõhk on seotud mõlemat pidi. «Kõrge vererõhk võib olla tingitud neeruhaigustest, aga ka vastupidi, neil, kellel on kõrgvererõhutõbi, võib tekkida neerukahjustus,» selgitas ta.

Auerbach märkis, et kõrge vererõhk kiirendab alati neerukahjustuse süvenemist – neerude töötavad ühikud ehk nefronid hävinevad kõrge vererõhu tõttu.

Neerukahjustuse tuvastavad analüüsid

Tähtis on, et inimene, kes oma tervisest hoolib, käiks korrapäraselt tervist kontrollimas, sest krooniline neerukahjustus on salakaval ja algjärgus ei tunne inimene midagi. «Suurema kahjustuse korral, kui hakkab juba neerupuudulikkus tekkima, tekib väsimus ja iiveldus,» täpsustas Auerbach.

Neerukahjustust näitab valgu esinemine uriinis ja kreatiinitaseme tõus veres. Kreatiin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga.

Nii nagu neeruhaigus võib ligi hiilida märkamatult, ei pruugi paljud inimesed tunda sedagi, et neil on kõrge vererõhk, sest sageli ei põhjusta see mingeid vaevusi. Seetõttu on oluline korrapäraselt ka vererõhku kontrollida.

Auerbach ütles, et kõigile oleks soovitatav madalam vererõhk – 120-130/70-80 mmHg. «Hoolimata sellest, et oleme harjunud, et kõrgema vanusega võib see olla 150 või 160, on uute reeglite järgi vererõhu normid hästi madalaks toodud,» selgitas ta.

Ka Lääne-Tallinna keskhaigla neeruarst Kadri Lilenthal rõhutas, et tähtis on hoida vererõhk normi lähedane, sest mida madalam on vererõhk, seda suurem on tõenäosus, et neerukahjustusi ei teki.

Kui vererõhuga on probleeme, soovitab Lilenthal võtta korralikult arsti määratud ravimeid, toidus piirata eelkõige soola kasutust ja olla füüsiliselt aktiivne.

Neeruhaiguse või diabeedi korral peaks vererõhk olema alla 130/80 mmHg.
Nefroloogid soovitavad mõõta vererõhku vähemalt kord aastas ja iga kord arsti juures käies. Inimesed, kellel on kõrgvererõhutõbi, peaksid vähemalt kord aastas tegema ka uriini- ja vereanalüüsi.

Teadlikkusest jääb puudu
Kui juba on tekkinud neerukahjustus, on kindlasti vajalik sagedasem jälgimine ja eriarsti ehk nefroloogi konsultatsioon.
Lilenthal märkis, et kõrgvereõhutõvest täielikult terveks ei saagi, samas saab vererõhku ravimite ja elustiili muutustega normis hoida ning nii vältida tüsistuste teket.
Lisaks kõrgele vererõhule põhjustavad neeruhaigusi ka krooniline kurgumandlite ja kurgupõletik, viirushaigused, korduvad kuseteede põletikud, diabeet ning süsteemsed sidekoe- ja liigestehaigused.

Asta Auerbach hindas inimeste teadlikkust neeruhaigustest erinevaks. Ta ütles, et on kohtunud ka inimestega, kes tavalise seljavalu pärast neeruarsti juurde tulevad. «Pigem on teadlikkus väiksem kui näiteks neil, kes kolesteroolitaset kontrollimas käivad,» märkis ta.
Kolesteroolitaseme kontroll on Auerbachi meelest kujunenud juba tava, samas uriiniproovi nii sageli ei tehta. Ta soovitab ka täiesti tervel inimesel igaks juhuks kord paari aasta jooksul uriinianalüüsi teha.
Neeruvaevustest pääsuks ei oska Auerbach soovitada muud, kui vältida külmetushaigusi ja harrastada tervislikku eluviisi.

TEAVE
Neer on
* umbes kokkupigistatud rusika suurune,
* kuni 12 cm pikk,
* kaalub umbes 120 grammi.