Õpetaja ja kasvataja ei peksnud lapsi

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Lääne ringkonnaprokuratuuri loal lõpetati hiljuti kriminaalmenetlused, mis uurisid võimalikku lasteabikeskuse kasvandiku kehalise väärkohtlemise juhtumit ning õpetaja ja õpilase vahelist konflikti Paide ühisgümnaasiumis.


Lääne ringkonnaprokuratuur pressinõunik Külli Kivioja teatas, et veebruari alguses alustati kriminaalmenetlust, et selgitada, kas lasteabikeskuse kolmeaastast kasvandikku võidi väärkohelda.
Kriminaalmenetluse käigus ei ole kinnitust leidnud, et kasvataja oleks poisile valu tekitanud ja tema tervist kahjustanud, last löönud või peksnud. Nimelt oli lapsel nohu ning kasvataja võttis ta sülle ja üritas kinni hoides nohurohtu panna, kuid poiss rabeles lahti ja tõmbas korduvalt pea eest ära. Rabelemisel võisid kasvataja küüntest jääda lapse kaelale kriimud, lapse põsel oli aga musi tegemisele iseloomulik huulte jälg.


Sellist kasvataja tegevust ei saa lugeda tahtlikuks valu tekitamiseks ning kriminaalmenetlus lõpetati menetluse aluse puudumise tõttu.
Veebruari keskel alustati ajalehe Järva Teataja veebilehel ilmunud artikli «Seitsmenda klassi õpilane läks õpetajaga kaklema» põhjal kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks.
Kriminaalmenetluse materjalidest nähtub, et õpilane rikkus koolis korda sellega, et loopis õunu vastu seina puruks ja ei allunud õpetaja korraldusele see ära koristada, samuti püüdis ta lahkuda ja solvas õpetajat. Õpetaja soovis õpilast korrale kutsuda ja helistas politseisse ning takistas seejärel poissi lahkumast.

Rünnet alustas õpilane esimesena ja õpetaja ainult tõrjus rünnet. Õpilane tunnistas, et ta on juhtunus süüdi ning tema eesmärk oli teada saada, kas õpetaja kutsub politsei kooli ja ta tegi kõik, et see juhtuks - solvas õpetajat ja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid.
Politsei tuli õpetaja väljakutse peale kooli, kuid poiss oli selleks ajaks põgenenud. Tema suhtes alustati väärteomenetlust avaliku korra rikkumise paragrahvi tunnustel, tänaseks on talle teo eest ka karistus määratud.


Õpetaja tegevuses puudusid KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulised tunnused, kuna ta ei olnud õpilasele valu tekitanud ja kriminaalmenetlus lõpetati selle aluse puudumise tõttu. (JT)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles