Töölepinguseaduses tekitab nii tööandjatele kui ka töövõtjatele siiani küsimusi katseaeg, samuti tingimused, kuidas saada aega oma asjade ajamiseks ja lõpetada töösuhet, selgitab tööinspektor-jurist Urve Stroom.
Töösuhe nõuab mõistlikkust
11. september 2012, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on olnud suvel kolm aastat täis saanud töölepinguseaduse ja selle rakenduse valupunktid Järvamaal?
Need on eelkõige olukorrad, mis on jäänud praktika ja kohtupraktika kujundada ning mis annavad aluse arvata töölepinguseaduse vähest tundmist.
Küsitakse katseaja rakendumise kohta. Katseajas lepivad kokku pooled, kui pikk see on ja kas seda üldse on – see kõik tuleb kirja panema.
Millegipärast pole märgatud, et kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool töölepingu kestusest. Ehk siis kolmekuulise tähtajalise töölepingu korral saab rakendada katseaega vaid poolteist kuud.
Sageli küsitakse saladuse hoidmise kohustusega seonduva kohta: varem kehtinud seaduse alusel tuli selles kokku leppida ja selle eest maksti lisatasu. Nüüd laieneb see töötajale automaatselt, kui ta puutub kokku tööandja ärisaladusega, aga lisatasu maksma ei pea.
Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral peab töötaja maksma leppetrahvi, kui selles on kokku lepitud, ja ärisaladuse mittehoidmisega võib kaasneda ka töölepingu ülesütlemine.