Ökomaja teeb õnnelikuks ka looduse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paidest pärit Maarja Õunaste (esiplaanil) on ökomajasid aidanud ehitada nii Eestis kui välismaal. Nüüd plaanib ta järgmisel aastal koos elukaaslasega ehitada ka endale loodussõbraliku maja.
Paidest pärit Maarja Õunaste (esiplaanil) on ökomajasid aidanud ehitada nii Eestis kui välismaal. Nüüd plaanib ta järgmisel aastal koos elukaaslasega ehitada ka endale loodussõbraliku maja. Foto: Erakogu

Samal ajal kui enamik 25aastaseid unistab villast mere ääres ja uhkest autost, mõtleb Paidest pärit Maarja Õunaste ökomajast, reisib taaskasutatud õli alusel sõitva autoga ja unistab loodussäästlikust hostelist.

Kas kujutaksite ette kodu, mis on ehitatud kasutatud rehvidest, prügist, põhust ja savist? Ei kujuta? Maarja Õunaste kavatseb endale just niisugustest osistest kodu püstitada. Kodu, mille valmimiseks ei tuleks võtta eluaegset laenukoormat.

«Täitsa hulluks läinud! See on ju hullumeelsus! Noorus on ikka hukas!» mõtleb ilmselt nüüd nii mõnigi pead vangutades.

Õunaste vaid muigab kavalalt ja kinnitab: «Hiljemalt ülejärgmise aasta sügisel teeme sarikapeo!»

Autorehvidest

kerkivad majad

Umbes poolteist aastat tagasi istus Õunaste koos elukaaslase James Selfiga Mehhiko liivarannas. Päike paistis, ookean oli helesinine ja elu ilus.

Päeva lõpetuseks kutsuti neid vaatama tõsielufilmi hallipäisest ameeriklasest Michael Reynoldsist, kes on maailmakuulus just rehvimajade ehitamise poolest. Ta on andnud välja raamatuid, videofilme ja õpikuid. Ökoinimesed pidavat Reynoldsit lausa 21. sajandi kangelaseks.

Nähtud poolteist tundi muutsid mõlema noore inimese maailmavaadet. «See film andis vastused kõikidele küsimustele, mis olid minus aja jooksul tekkinud. Justkui silmadelt oleksid klapid eest võetud,» ütleb Õunaste. «Just seesama dokumentaalfilm pani mind mõtlema oma esivanemate peale, kes oskasid ja tahtsid ise oma perele kodu ehitada.»

Õunaste lisab, et savimaju on ehitatud sajandeid. Tõendeid nende vastupidavuse kohta on Inglismaal lihtne leida – majad seisavad püsti siiani ja on heas korras.

Ja mis kõige olulisem: majaehituseks vajaminevad materjalid – muld, savi, põhk, puit ja vesi – on kõik looduses olemas. «Kusjuures energiatarve on neis palju väiksem, see saavutatakse päikeseenergia ja majas tekkiva soojuse ärakasutamisega,» selgitab Õunaste.

Tema kavatseb oma tulevast maja puudega kütma hakata.

Oi, kui lihtne see kõik teoorias tundub... Ent praktikas?

Pärast filmi vaatamist reisisid Õunaste ja Self Kanadasse. Justkui saatuse sõrmena viis teekond neid kokku noortega, kes hakkasid endale rehvimaja ehitama. Jah – te lugesite õigesti – maja on ehitatud autorehvidest!

Õunaste ja Self ei pidanud paljuks ehitustöödele käsi külge panna. Nii idanes ka nende peas suurepärane mõte. «Ökomajade ehitusmaterjale leida võib iseenesest olla lihtne, aga ehitusprotsess vajab rohkesti tööjõudu,» lausub ta. «Ühe maja ehitamiseks on vaja vähemalt paarkümmend töötajat. Kust neid inimesi võtta?»

Nii otsustasid Õunaste ja Self luua veebilehekülje (www.thepoosh.org – toim), et viia kokku vabatahtlikud, kes tahaksid õppida ökomajade ehitust, ning inimesed, kes ehitavad ökomaja ja otsivad tööjõudu. «Ideaalvariandis töötaks see niimoodi, et inimesed õpivad majaehitust ning vastutasuna saavad tasuta peavarju ja söögi. Ise ei pea millegi eest sentigi välja käima!» selgitab ta.

Õunaste ja Self kirjutasid Euroopa Liitu projekti. Aasta tagasi tuli sellele korralik toetus ja nüüd töötavadki nad vaid ühe eesmärgi nimel. Nii päeval kui öösel. Ikka selleks, et loodussäästlikud majad oleksid ühel päeval sama populaarsed kui praegused pappmajad.

Majakoha otsinguid käivad

Nüüd on projektist välja kasvanud Eestis registreeritud mittetulundusühing Poosh.org.

«Tahame inspireerida inimesi loodust säästvaid ja jätkusuutlikke maju ehitama. Aitab suurtest majalaenudest ja loodust rikkuvast elustiilist! Tahame näidata, et ka Eestis on võimalik aasta ringi loodussäästlikus majas elada,» selgitab Õunaste.

Ta kutsus kõiki huvilisi leheküljega liituma. Lõppude lõpuks pole ju midagi kaotada!

Paide ühisgümnaasiumi lõpetanud särtsakas Maarja Õunaste märgib, et tänavu tehakse Inglismaal ja mujal Euroopas kogu projektile promotuur.  Tulevikus loodab ta rajada ka nii-öelda loodussäästliku hosteli. Julgem unistus on näha ökohostelis turiste üle kogu maailma. «Kuidagi peab ju ära elama ja miks mitte ka hosteli kaudu loodussäästlike majade ehitamist promoda,» ütleb ta.

Esialgu tahab Õunaste siiski võimalikult palju õppida ja alles siis teha oma maja ehitamisega algust. Sest – õppida on palju!

Rehvimajade vaimne isa Reynolds on oma intervjuudes kinnitanud, et pole sugugi võimatu, kui näeme tulevikus lausa loodussäästlikke linnu. Inimkond muutub ja nii ka tarbimisühiskond. Arhitektina töötav Reynolds on senistes projektides võtnud kasutusele peale rehvide, klaas- ja plastpudelite ka purke, äravisatud külmikute paneele, kive ja muda.

Tema eeskujul plaanivadki Õunaste ja Self järgmisel aastal maja ehitada. Kas just Järvamaale, aga kindlasti Eestisse. Sobiva maatüki otsimine alles käib. «Tahame sel ja järgmisel aastal võimalikult paljudes majaehitustes kaasa lüüa. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas,» ütleb Õunaste. «Eestis tegime kaasa Sven Aluste savimaja ehituse talgud Esnas.»

Õunaste meelest on ökomajad üha populaarsemaks muutumas ja inimesed julgevad alternatiivmaju ehitada. «Seega kohti, kus õppida, jagub,» lisab ta.

Maarja Õunaste avaldab ka oma elu moto: «Üritame elada nii, et teeksime loodusele võimalikult vähe kahju. Et oleksime ise õnnelikud ja loodus oleks ka õnnelik.»

Aafrika, Mehhiko, Eesti!

Killuke maailmaparandamise soov on Maarja Õunastes pesitsenud aastaid. Algas kõik juba siis, kui ta aasta pärast keskkooli lõpetamist vabatahtlikuna Aafrikasse sõitis. Aitas seal kohalikel elutingimusi arendada ja keskkonnaprojekte teha.

Just seal mõistis Õunaste, kui vähe on õnneks vaja. Õnn ja edu on tema enda kätes.

Aafrikast viis elu Õunaste Inglismaale õppima. Nelja aasta jooksul avanes tal võimalus õppida aastake ka Mehhikos. Seejärel otsustas ta koos elukaaslase James Selfiga pisut Kanadas ja USAs reisida. Paljunäinuna naasis Õunaste siiski Eestisse, sest nagu ta ise ütleb: «Eestis on ju väga hea elada! Pealegi on see siiski kodu.»

Kui paljud eestlannad kolivad elukaaslaste järel viimaste kodumaale, õnnestus Maarja Õunastel toimida just vastupidi. Tema inglasest noormees James Self on jäägitult Eestimaa fänn ja nad loodavad siin paikseks jääda. Või vähemalt nii paikseks kui võimalik.

«Meie elu hakkab tõenäoliselt üsna liikuv olema. Talvekuudel tahaksime ellu viia loodusehitus- ja keskkonnaprojekte soojemates kliimades, sest päike annab nii palju energiat. Ülejäänud poolaasta veedaksime Eestis. Suvel on kodumaa siiski parim! Ei ole maapeal ühtki teist paika, kus nii hea oleks olla!» ütleb Õunaste.

Kuid mõtteis arenevad juba järgmised projektid. «Praegu kirjutan projekti hakata bambusest jalgrattaid ehitama. Esialgu on seegi vaid unistus. Eks näis, mis sellest saab,» täpsustab ta. (JT)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles