Raudteejaamad kõnelevad

Praegu eraomanduses oleva Paide endise raudteejaama välisilme väärib muinsuskaitsjate tähelepanu, sest esindab 1930ndate funktsionalistlikku ehitusstiili väga ehedal kujul. Foto: Andrus Eesmaa

Muinsuskaitseamet on algatanud endiste ja praeguste raudteehoonete kaitse alla võtmise, Järvamaalt kuulub sellesse nimekirja seitse jaamakompleksi.

Eesti raudtee ajalugu algab 1870, mil rajati  Paldiski – Tallinn – Peterburi raudteeliin. Rongi peatuskohtadesse tekkisid uhked kroonustiilis raudteejaamad.

Hooned väärivad tähelepanu

Jaamahoonetele lisaks väärivad tähelepanu tüüpkavandite järgi valminud kõrvalhooned: veetornid, pagasikuurid, kaubalaod, käimlad. Samuti vähesed eriprojektide järgi rajatud hooned.

Raudteejaamade ehitus jätkus 20. sajandil.

Türi – Paide – Tamsalu kitsarööpmeline raudtee sai alguse Tallinn – Viljandi – Mõisaküla liinilt Türi jaamast. Türi – Paide haru ehitati koos Tallinn – Viljandi – Mõisaküla liiniga juba varem ja avati ajutiseks liikluseks 1900, alaline liiklus algas 1901.

Algselt sõjalise otstarbega Paide – Tamsalu väliraudtee ehitamist alustasid tsaari armee raudtee eriüksused 1915. Esimese maailmasõja päevil jätkasid töid sakslased, kuid lõplikult suutis raudtee valmis ehitada Eesti Raudtee alles 1920. Liin suleti 1972.

Jaanuari lõpul korraldasid muinsuskaitseamet ja raudteemuuseum Haapsalus seminari Eesti raudteearhitektuurist, millega soovisid juhtida omavalitsuste ja omanike tähelepanu raudteepärandi säilitamise tähtsusele.

Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja Riin Alatalu põhjendas kaitsevajadust sellega, et amet sai teateid, et Eesti Raudtee kui valdavalt hoonete omanik on teinud ettepanekuid tühjalt seisvad raudtee ehitised lammutada.

«Kusjuures jäi mulje, et kohalikud omavalitsused on nõutud: need on alevite ühed kõige ilusamad ja paremini plaanitud hooned, samas praeguse raudteepoliitika tõttu valdavalt tühjad,» selgitas ta.

Et puudus ülevaade, kui palju Eestis tegelikult jaamaehitisi on, tellis muinsuskaitseamet kunstiteaduse üliõpilastelt Martin Jäneselt ja Urmas Ojalt inventeerimise.

Valmis uurimustöö praegustest ja kunagistest raudteejaamadest, mida nad on pildistanud ja kirjeldanud, teinud arhiiviuuringuid ja süstematiseerinud andmed.

Alatalu lisas, et seminaril korrutas Eesti Raudtee üle, et on nõus ühe krooni eest  hoonetest vabanema.

Seetõttu ongi muinsuskaitseamet huvitatud koostööst omavalitsustega. «Me ei pea oluliseks kõiki hooneid kaitse alla võtta, sest sellest tulenevad ranged piirangud,» selgitas Alatalu.

Alatalu meelest on kohalikel küllalt võimalusi hooneid kaitsta: külakeskuste, raamatukogude, klubiruumide, elamutena. «Oleme valmis toetama ja õpetama ning asja riiklikul tasemel edasi arendama,» lausus ta.

Martin Jänes selgitas, et valiku tegemisel pidasid nad silmas, et raudtee ehituspärand oleks esindatud mitmekülgselt. «Samuti arvestasime võimalusi leida ehitistele uus otstarve ja omaniku valmisolekut hoonet säilitada,» lausus ta.

Uurimus annab Järvamaa jaamadest teada

Järvamaalt peavad nad lisaks Lehtse jaamale riikliku kaitse alla võtuks eriti väärtuslikuks Esna peahoonet, Jäneda ootepaviljoni, Järva–Jaani tööliste elamut, Kärevere peahoonet, Paide peahoone fassaadi, tööliste elamut ja kaubaaita; Türi peahoonet ja kaubaaita, Vodja peahoonet ja abihooneid.

Esna jaama peahoone on ehitatud tüüpkavandi järgi 1924. Hoone on kahekorruseline kõrge astmestatud  kelpkatusega. Originaalsed tiheda ruuduliigendusega aknad, mõlema külje kahepoolse välisukse kohal konsoolne varikatus, fassaadi katusetahul poolümaraken. Eraomanduses, seis pealtnäha rahuldav.

Jäneda jaama ühekorruselise kelpkatusega puithoone ehitusaeg jääb 20. sajandi algusse. Säilinud on algsed kuue ruuduga aknad ja karniisiga telliskorstnad. Aknaavad on vineeri ja laudadega suletud, seinad vajunud. Seisab tühjalt, omanik Eesti Raudtee.

Järva–Jaani  jaama elamu nr 2 on ehitatud 1920ndatel tüüpkavandi järgi.

Ristkülikupõhiplaaniga 1,5korruselisel poolkelpkatusega hoonel on esialgsed üheksa ruuduga aknad ja hilisemad välisuksed, korterites on säilinud originaalseid tahveluksi ja küttekehasid. Osa kortereid on omavalitsuse omanduses, osa erastatud, seis väliselt rahuldav.

Kärevere jaamahoone valmis 1920ndatel eriprojekti järgi. Suurejooneline ja pidulik neobaroki sugemetega arhitektuur, mansardkatus. Ehitis on säilinud algupärasel kujul, kuid kehvas seisus. Eraomanduses.

Paide  jaam on ehitatud 1938–39 G. Tummi projekti järgi ja esindab funktsionalismi väga ehedal kujul. Ettepanek võtta kaitse alla säilinud välisilme, sisemust on põhjalikult ümber ehitatud. Hästi on säilinud ka mitu tsaariaegset rajatist, millest kaubaait ja üks elamu on heas korras ja kasutusel. Paide jaamas on kujukalt esindatud kaks vaksaliehituse kihistust. Eraomanduses, seis rahuldav.

Türi jaamahoone ehitusaeg 1901; pärast tulekahjusid on see 1930 ja 1945 ümber ehitatud. Ristkülikukujuline pika viilkatusega ühekorruselise puitosaga liitub kahekorruseline kelpkatusega juurdeehitis. Hoonel on 1945 originaalaknad, omanik Edelaraudtee on hoonet  põhjalikult remontinud. Ansamblisse kuulub veel 20. saj alguse kaubaait ja 1930ndate veetorn.

Vodja traditsionalistlikus laadis jaamahoone valmis 1924, on säilinud algupärasel kujul nii seest kui väljast: kahepoolne kolme tahvliga ja valgmikuga ühepoolne kolme tahvliga välisuks, tiheda ruuduliigendusega aknad. Eraomanduses, seis rahuldav.