Arvamus - Järva Teataja

Kuidas viirusega elada? Eesti ja kogu maailm maadleb ikka koroonaviirusega. See viirus on vajutanud tugeva pitseri käesolevale aastale ja kindlasti peame sellega silmitsi seisma ka uuel aastal. Hoolimata sellest, et viiruse uurimisse on suunatud meeletud ressursid, ei ole meil vaktsiini valmimise koha pealt kindlust. Samuti ei tea me, kas ja kuidas võib viirus veel moonduda ja mitu lainet sellel on.

Appi! Ava silmad! Sina oledki viimane See oli 1998. aastal, mil Järva Teataja kirjutas, et Järvamaa elavate inimeste arv langes alla 40 000 piiri. Mina seda ei kirjutanud, õppisin siis alles põhikoolis.

Mida olen mina teinud Paide heaks Paide linnapea Priit Värgi vastulause minu artiklile «Priit Värk on diktaator Lukašenka musterõpilane» paljastas temas veel ühe halva iseloomuomaduse, mida ma ei teadnud tal olevat. Nimelt valetamise. Linnapea märgib oma vastulauses, et seisab nende inimeste eest, kes ennast ise ei saa kaitsta, ning lisab retoorilise küsimuse, kas keegi suudaks nimetada mõne positiivse teo Paides Grünthalilt pärast seda, kui temast sai riigikogu liige.

Riigieelarve poputab pealinna, mitte Järvamaad Uus riigieelarve õpetajate, põllumeeste, sotsiaaltöötajatele head ei tähenda, muretsema ei pea aga valitsuse parteisponsorid, kes maksumaksja raha eest oma luksuskinnisvaraäridele toetust said.

Inimeste sõimamine ja mustamine ei ole sõnavabadus (1) Linnapea ja ka Paide linnakodanikuna seisan nende inimeste eest, kes ennast ise ei saa kaitsta. Sõimamine ja mustamine ei ole sõnavabadus. Nimeliselt ja isiku eraelulisi andmeid pole lubatud kasutada inimese ründamiseks isegi linnavolikogu liikmetel. Volikogu viimasel istungil Kai Kimmeli EKRE stiilis sõnavõtu ja muu juurde veel jõuan, enne kõnelen EKRE komberuumist linna juhtimisel.

Piinlik, et politseid prooviti poliitikasse vedada Eelmisel nädalal sain politseist kirja, et kriminaalasja uurimine, mille käivitas minu kohta tehtud kaebus, läheb lõpetamisele.

Priit Värk: Inimeste sõimamine ja mustamine ei ole sõnavabadus (2) Vastulause Kalle Grünthali arvamusloole «Priit Värk on diktaator Lukašenka musterõpilane»

Lauri Läänemets: Riigikohtu lahend avab debati Eesti maksusüsteemi reformimiseks Riigikohtu otsust tuleb tunnustada, see on kindel sõnum õigusriigist, kuid tähendab ühtlasi ka uut reaalsust milles elama peame.

Lauri Läänemets: Välismaalaste palga tõstmise asemel on vaja tõsta kohalike hooajatöötajate sissetulekuid Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa kommentaar välismaalaste seaduse eelnõu osas.

Priit Värk on diktaator Lukašenka musterõpilane (2) Järjekordne Paide linnavalitsuse tegevusega seonduv skandaal leidis aset möödunud neljapäeval, kui volikogu korralisel istungil vabas mikrofonis sõna võtnud voliniku Kai Kimmeli esinemise ajal lülitati välja heli, mille tõttu jäi inimestel, kes jälgisid istungi otseülekannet linna kodulehe kaudu, kättesaamatuks tema kriitika linnas korraldatud võimupöörde kohta.

Loetumad uudised

1

714

TÄISPIKK INTERVJUU ⟩ Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor (1) Loe artiklit Vaata videot

2

45

Kutsehariduskeskuse õpetaja valiti aasta põllumeheks! (4) Loe artiklit Vaata galeriid

3

25

Koroona jõudis Järvamaale Soomest

4

Järvamaa mees läks telesaatesse õigust nõudma, kuid jäi hoopis ise süüdi Loe artiklit

5

Telesaade tutvustas Järvamaa naist, kel on olnud intiimsuhteid nii meeste kui naistega (2) Loe artiklit Vaata videot

Lõpetagem narrimäng elu ja surmaga Ei viiruse levik, laenumiljardite jagamine ega rahvahääletuse palagan – miski ei tohi alanud poliithooajal enam varjutada inimest, noort ja habrast inimest, kes vajab meie abi.

Mõned on haiguse ees võrdsemad kui teised Koroonakevad oli meile kõigile suur ehmatus. Oli palju teadmatust, jooksu pealt otsustamist ja katsetamist. Et paljud inimesed soovisid nakkusehirmu, haigestumise või karantiini tõttu haiguslehte, pandi erandlikult kiiresti tööle uuenduslik IT-lahendus, mis võimaldas inimestel endale ise internetis haigusleht avada. Mais otsustas valitsus erandkorras maksta eriolukorra ajal hüvitist ka kolme esimese haiguspäeva eest.

Kas Joonas tuleb Järvamaale tagasi? 2000. aasta esimeste ajalehtede esiküljed olid äravahetamiseni sarnased. Kõik lehetoimetused tegid lugusid millenniumibeebidest. Peaminister oli toona Mart Laar ja temalgi olid tegusad päevad: tuli jõuda paljudesse haiglatesse, et kinkida riigi poolt uue sajandi esimestele kodanikele häll.

Kersti Sarapuu: kvaliteetne arstiabi peab olema kättesaadav kõikjal Eestis Järgnevatel aastatel tehakse riigieelarve ja Euroopa Liidu rahastamise toel mitmeid vajalikke investeeringuid haiglavõrku, et parandada kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõikjal Eestis. Sealhulgas tehakse 2021. aastal algust Tallinna Haigla projekteerimisega.

Taastame Vabadussõjas langenute mälestussamba Vabadussõja mälestuse jäädvustamine on meie ühine vastutus Eesti rahva ees. Meenutagem, et Vabadussõjas kaotas elu üle 6500 Eesti kodaniku. Pärast sõda kerkisid peaaegu kõikidesse kihelkondadesse omakandi hukkunud poegade mälestuseks monumendid. Ent nõukogude okupatsiooni ajal enamik võidusambaid ja mälestusmärke hävitati. Viimati taastati ausammas Kehras ja Värskas, taastamisel on Viljandimaa oma. Järvamaa on selles suhtes Viljandimaale eeskujuks, sest kõik Vabadussõja mälestusmärgid on taastatud.

Kui maal on elu, siis Eesti kestab Rahvastikuministrina on minu peaeesmärk see, et Eestis elaks ja kasvaks rohkem lapsi, kes räägivad eesti keelt ja kannavad edasi meie kultuuri. Vaid nii saame täita põhiseadusega määratud eesmärki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade.

Riigieelarve peab silmas pidama inimest Järgmise aasta riigieelarve on jõudnud riigikokku. Aasta tähtsaim dokument toob töövõite, leevendust ammustele valupunktidele ja suurendab heaolu ühiskonna nõrgimatel, kellele kriis on kahtlemata valusa jälje jätnud.

Paide linnapea Priit Värgi kõne linna sünnipäevaaktusel Täna tähistame siin Paide Püha Risti Kirikus kontsertaktusega Paide linna 729. sünnipäeva. Nii pika eluea kohta võib küll öelda, et meie linn on näinud kõike ja mitte midagi uut ei tohiks päikese all enam olla. Sajandite jooksul on valitsenud meil erinevad võõrvõimud, erinevate meetoditega. Elanike arv on mõnekümnest inimest kümne tuhandeni ja rohkemanigi ulatunud. Territoorium on kahanenud ja kasvanud ruutkilomeetrist mitmesaja ruutkilomeetri suuruseks. Linna on räsinud haigused, hävitatud ja taas ülesehitatud.

Kinnitatud turvavöö võib päästa rohkem elusid kui kätepesu Juba 2011. aasta suvest alates on liiklusseaduses kirjas, et sõidukis, milles on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellele vaatamata on pilt tavalises liinibussis enamasti nukker: enamik sõitjaid ei vaevu võtma seda paari sekundit, et istmel turvavöö kinnitada.

Võimule ligipääsu nimel unustatakse tõekspidamised Ingliskeelsetes riikides on levinud kõnekäänd «Võim (ja raha) sünnitavad kummalisi kooselusid» («Politics/Money makes strange bedfellows»). Meil Eestis leiab rohkem kasutust kodusem tõdemus, et poliitika ongi räpane, ja võrdlus vorstiga – kummagi puhul ei taha te teada, kuidas neid tehakse.

Klounaad Järva vallavolikogus Järva vallvolikogu eelmisel neljapäeval olnud istungil esines sõnavõtuga Teet Kallakmaa. Segasevõitu sõnavõtu käigus nimetas ta volikogus toimuvat klounaadiks, mis sai koalitsioonisaadikute tugeva aplausi osaliseks.

Turvavöö kinnitamine võib päästa veel rohkem elusid kui kätepesu Juba 2011. aasta suvest alates sedastab liiklusseadus, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellele vaatamata on pilt tavalises liinibussis enamasti nukker: enamik reisijaid ei vaevu võtma seda paari sekundit, et bussiistmel turvavöö kinnitada.

Klounaad Järva volikogus Selle nädala neljapäeval toimunud Järva Vallvolikogu istungil esines sõnavõtuga Teet Kallakmaa. Segasevõitu sõnavõtu käigus nimetas ta volikogus toimuvat klounaadiks, mis sai koalitsioonisaadikute tugeva aplausi osaliseks. Koos võimulolijatega plaksutasid ka vallaametnikud, oma meelsust näitasid nad volikogus veelgi. Kas Järva vallas on kõik poliitilised ametnikud? Tundus, et olen sattunud Põhja-Koreasse või vähemalt Valgevenesse.

REPLIIK: Mehed, te päriselt ka valisite Arto Saare endale juhiks? Sain teada, et Paide linnameeskonna kogukonnajuhiks saab Järva-Jaani viimane vallavanem, jalgpallientusiast Arto Saar.

Valdo Helmelaid: Võimule ligi pääsemise nimel unustatakse tõekspidamised Inglisekeelsetes riikides on levinud kõnekäänd: Võim (ja raha) sünnitavad kummalisi kooselusid („Politics/Money makes strange bedfellows“). Meil Eestis leiab rohkem kasutamist kodusem tõdemus, et poliitika ongi räpane ning võrdlus vorstiga – kummagi puhul ei taha te teada, kuidas neid tehakse.

Mitu hinge sa veel võtad, küberkiusamine? Küberkiusamine on teema, mis on endiselt ühiskonnas raskesti mõistetav. 2018. aastal korraldatud uuringu «EU Kids Online» Eesti tulemustest selgub, et 36 protsenti lastest, kes küberkiusu kogevad, ei räägi sellest mitte kellelegi. Miks on see nii?

Maavahetus Paide moodi (1) Hea näide, milleni võib viia ülbus ja ükskõiksus positsioonilt madalamate isikute suhtes, on Paunvere koolipoiste seiklustest pajatav «Kevade». Kindlasti mäletate juhtumit, kus koolist koju minevad kihelkonna poisid sattusid kokku kirikumõisa noorhärradega ning viimaste öeldud lause «Näe, kus matsid hakkavad koju minema» vallandas kakluse.

Euroraha õige ja aus jagamine pidurdaks ääremaastumist Riigikogu sügisistungjärgu avakõnes osutas president Kersti Kaljulaid valusale tõele: Tallinna jõukus on 135 ja ülejäänud Eesti jõukus vaid 55 protsenti Euroopa Liidu keskmisest elujärjest. Vahe on seega pea kahe ja poole kordne! Ja siin ei ole tegu mitte ainult ülemaailmse trendiga, vaid me oleme seda lõhet ise euroraha jagamisega võimendanud.

Soov näha ühtlast ja jõukat Eestit Tallinn ja Harjumaa on Eesti majandusmootoriks, kuid seal teenitud raha peab jõudma ka teistesse omavalitsustesse. Ühtlane regionaalne areng on ka koroonakriisi ajal Keskerakonna prioriteet.Me oleme harjunud pidama Harjumaad Eesti üheks jõukaimaks piirkonnaks.

Paide linna valitsemisest – avalikult ja avatult Paide poliitikas on olnud tormiline kevad ja suvi. Nüüd, sügise hakul, on see tipnenud senise valitsusliidu lagunemisega. Ees on uue koalitsiooni sünd ja valimiste ootuses uus poliitikahooaeg. Mida peaks sellest kõigest arvama linlased ja pealtvaatajad?

Eelmine Järgmine

Tagasi üles