Albu poisid rallitavad automudelitega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albu põhikooli õpilastele Karmo Noorele (alt üles), Siim Pardile, Mikk Madisonile, Rain Kütismaale ja Jüri-Kaarel Kabelile pakuvad automudelid ohtralt tegevust. Lisaks sõidule on tarvis neid ka putitada, värvida ja osi vahetada.
Albu põhikooli õpilastele Karmo Noorele (alt üles), Siim Pardile, Mikk Madisonile, Rain Kütismaale ja Jüri-Kaarel Kabelile pakuvad automudelid ohtralt tegevust. Lisaks sõidule on tarvis neid ka putitada, värvida ja osi vahetada. Foto: Andrus Eesmaa

Viis Albu põhikooli noormeest kulutas suvel tuhandeid kroone pisikeste automudelite ostule, et nendega sõites kogeda ohutult suuri kiirusi.

Triin Väisanen

Mirjam Jervson

Albu poisid Mikk Madison (16), Karmo Noor (14), Siim Part (15), Jüri-Kaarel Kabel (14) ja Rain Kütismaa (16) avastasid tänavu endale mudelispordi.

See tähendab, et nad sõidutavad ringi autosid, mida juhitakse raadiosagedusel puldiga (tuntud ka RC-autodena).

Samas pole need tavalised puldiautod, vaid võtavad välja peaaegu päris auto kiiruse. Ka hind on oluliselt kõrgem kui puldiautodel, kuid see-eest on kvaliteet parem.

Mikk pani automudelite teemalisse Hpi foorumisse üles küsitluse, kui palju on Järvamaal üldse niisuguse hobiga tegelejaid. Tuli välja, et nad on ühed vähestest.

Mõtte algataja oli Karmo, kellega tuli kaasa Mikk. Nad tahtsid algul osta paarisajakrooniseid mudeleid, mida ära lammutada ja saada elektroonikat raadio teel juhitavaid laevu ehitada.

Mõte jäi soiku, sest Karmo ja Mikk polnud masinate lõhkumisest vaimustuses. Nii läks neil paatide isu hoopis ära ja jäi huvi autode vastu.

Ühes Tallinna mänguasjapoes avastasid nad hea pakkumise: masinaid müüdi 500 krooniga, kuigi tavaliselt maksavad need 1500 krooni. Karmo ja Mikk soetasidki esimese natukene võimsama auto, millega sõitsid tükk aega.

Ligi 360 osast koosnev auto vajab putitamist

Sel ajal liitus Karmo ja Mikuga Siim. Koos leidsid nad internetist lehekülje, kus olid palju võimsamad ja korralikumad mudelid. Muidugi ei tahtnud nad siis enam vanade ja väikse võimsusega autodega sõita. Noormehed asusid raha koguma.

Esimesena ostis augusti keskpaigas auto Mikk, kes käis abitöölisena koolimaja juures plaatimas. Kaks nädalat hiljem soetasid auto Karmo ja Siim.

Karmo hoidis alles sünnipäevaks kingitud raha, tööga tulnud palga ja vanemate antud taskuraha. «Mina röövisin panka,» naljatas Siim. Tegelikult käis ta karjas.

Kooliaasta algul tekkis mudelautohuvi Jüri-Kaarlil ja Rainil. Jüri-Kaarel teenis autoosturaha kodus tööd tehes ja Rain sai selle vanematelt sünnipäevakingiks.

Viimsis on pood, mis niisuguseid autosid müüb, sealt pärinevad ka Albu poiste masinad.

Hinnad on erinevad. Mikul näiteks läks auto koos lisadega (akud, laadijad ja muud asjad) maksma 5000 krooni, Siim ja Karmo said oma auto 4000, Jüri-Kaarel 6500 ja Rain 4100 krooniga.

Mudelautondust harrastajate vanus algab ligi 13aastast ja lõpeb umbes 60aastaga.

On kaht sorti mudeleid: on-road (Mikul, Karmol, Siimul ja Rainil) ja off-road (Jüri-Kaarlil). On-road autod on asfaldil sõitmiseks ja off-road autod maastikul ronimiseks. «Ostsin off-road masina, sest elan maakohas, kus on suuremas osas muru ja muda,» selgitas Jüri-Kaarel.

On-road ja off-road masinad jagunevad omakorda bensiini, nitro (nitrometaan) ja aku ehk elektriga töötavateks. Albu noormeestel on akumudelid. «Alustajale on parim akudega mudel, millega on hea õppida ja on ka odavam,» lausus Mikk.

Nitro- ja elektriauto hind on küll peaaegu sama, kuid nitro liiter maksab 110 krooni. Bensiiniauto on teistest kallim, aga töötab tavalise bensiiniga, seega liiter maksab praegu 15 krooni.

Elektriauto täislaetud aku kestab kuni 20 minutit. Võimsuselt on kõige paremad bensiiniga töötavad (viis-kuus korda suurema mahutavusega), siis nitro ja seejärel akuga masinad.

Masinas on umbkaudu 360 osa, mida tuleb aeg-ajalt parandada. Niisiis käivadki Miku juures akude laadimise ajal nii-öelda putitamistööd: katki läinud osade remont, korpuste värvimine. Kõik oskused on poistel tulnud internetifoorumitest ja kasutusjuhendist, mille saab autoostul kaasa.

Lisaks sellele, et kõik pisiasjadeni korras oleks, tahavad poisid, et ka kere välimus oleks ilus. Seega on vahetevahel vaja värvida üle või tellida Inglismaalt uusi korpusi ja vahetada kumme.

Värvimata korpus maksab 300 ja värvitud 500 krooni. Ühe värvipurgi hind on 100 krooni ja ühe kere värvimiseks kulub kaks purki värvi. Korpusi tuleb värvida seestpoolt, väljapoole pannakse kleepsud.

Kumme on Miku teada ainult kaht tüüpi: hea haakumisega kummid ja driftikummid.

Viimased on külglibisemiseks ja kõvema sulamiga, et hästi libiseksid. Üks jooks (neli rehvi) peab vastu umbes kaks nädalat.

Üks tähtsamaid osi on muidugi mootor. See on harjadega. Mootoris on kaks magnetit, mis lähevad töötades kuumaks. On öeldud, et kui temperatuur ületab 85 kraadi, kaotab magnet töövõime. «Arvasin tõesti, et selline asi pole võimalik, ja tegin proovi,» tunnistas Mikk.

Ta pani magnetile pleki peale ja tõstis ahju. Katse näitas, et selline asi on võimalik, sest mootor kaotaski oma töövõime.

Unistustes püsib soov sõita Aravete kardirajal

Autodega sõidavad Karmo, Mikk, Siim, Rain ja Jüri-Kaarel omatehtud ringrajal Albu korvpalliplatsil, kuid nad tahaksid väga hakata käima Aravete kardirajal. Selleks peab muidugi mudelihuvilisi juurde tulema, nii et uued huvilised on vägagi oodatud.

Pärimise peale, kuidas suhtusid ema ja isa autoostu, tegid kõik pähe särava ja kavala näo. Selgus, et algul enamik vanemaid mõtet ei pooldanud, aga pika ja hoolika palumise peale jäid nõusse. «Minu vanemad olid enam-vähem kohe nõus, sest see vähendaks mu arvutis olemist,» ütles Jüri-Kaarel.

Kuigi modellism pole just taskukohane hobi, soovitasid Karmo, Mikk, Siim, Jüri-Kaarel ja Rein siiski alaga tegelema hakata. «Saad kihutada, ilma et end sellega ohtu sead,» selgitas Mikk.

«Saad driftida, kiirendada, võistlustel käia, ära tuunida – ühesõnaga tegevust on küllaga,» ütles Rain. Siim ja Karmo lisasid, et hobi on lahe ja põnev. Jüri-Kaarel vaimustub kiirustest, mis ulatuvad kuni 50 kilomeetrini tunnis.

Tulevikuplaanides on neil minna mõnele võistlusele, võib-olla vahetada praegune mudel võimsama vastu ja kui väsimus tekib, see foorumites maha müüa.

TEAVE

Rohkem teavet loe

internetist:

www.hpiracing.com: see on ülemaailme HPI Racingu fännide leht, kus on kõike: keresid, mootoreid, rehve, velgi, kütust.

www.hpi.foorum.ee: eestlaste foorum, kus saab arutada mudeliasjadest. Seal juba hätta ei jää, paned aga teema üles ja sulle vastatakse. Lisaks leiab teavet võistluste kohta, müügikuulutusi.

www.hpi.ee: koht, kust sobiv mudel välja valida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles