Neli retsepti kasemahla säilitamiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja
RETSEPTID

Pastöriseeritud kasemahl (Aleksander Siimenson)

Mahla tegemine käib nii, nagu Imelik õpetas Tõnissoni rosinasuppi tegema. Pane pada tulele, kasemahl sisse, rosinad ka, aja kuumaks ja ruttu pudelisse. Värv jääb ilus selge ja maitselt ei lähe hapuks.

Heinamaajook (Vello Sims)

Mahl panna suure nõu sisse, katta nõu marliga, jätta kolmeks-neljaks päevaks toasooja kohta käärima. Kui nõu peale tuleb hall kord, siis see tuleb ära võtta. Panna jook pudelitesse ja viia külma. Sobib tarvitada suvel.

Hapendatud kasemahl (Aive Luigela)

Lisada mahlale paar rukkileivatükikest ja natuke suhkrut või mett ning jätta kaheks-kolmeks päevaks toasooja kohta hapnema. Kui mahla seest enam mullikesi üles ei tõuse, tuleb mahl kurnata ja pudelitesse panna. Hoida külmkapis või jahedas keldris.

Kasemahlakali (Aive Luigela)

Kümnele liitrile mahlale lisatakse 50 grammi pärmi ja 100 grammi suhkrut või mett. Maitseks võib panna rukkileivatükikesi, rosinaid, mustasõstraoksi, kaneeli, sidrunit või köömneid.
Hoida paar päeva toasoojas ruumis seni, kuni mullikesi enam pinnale ei tõuse ja aktiivne käärimine on lõppenud. Mahl kurnata ja sulgeda pudelisse. Säilitada jahedas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles