Maaküttele üleminek tõi kuni seitsmekordse kokkuhoiu

Masinatehase Konesko maaküttele üleviimise üle on Maaküte OÜ juhatajal Tanel Gehrkel (esiplaanil) põhjust rahul olla, Konesko esindaja Hannes Verlis hoiab asjadel silma peal, kuni kõik puuraugud on tehtud, kuid kokkuhoiu üle rõõmustab juba temagi. Foto: Dmitri Kotjuh

Koerus asuv Konesko tehas on juba kahel esimesel maaküttele ülemineku kuul tootnud tehases tarvilikku toasooja viis kuni seitse korda odavamalt kui aasta tagasi õlikateldega.

Ligi 300 töötaja ja kolme tootmishalliga Konesko metallitehase esimene maasoojuspump alustas tööd 18. novembril, kuid juba on maaküttele üleviimise eest vastutaval ja seda korraldaval projektijuhil Hannes Verlisel põhjust rääkida kokkuhoiust. «Suurimas,  3000ruutmeetrises hallis kulus maaküttesoojuspumpade esimesel töökuul 11 920 kWh elektrienergiat, mis teeb rahas 1192 eurot,» selgitas ta. «Sama hoone kütteõlikulu on olnud eelmistel aastatel novembris viis kuni seitse tonni ehk laias laastus 5000 kuni 7000  eurot.»

Külm sunnib käivitama ka õlikatla

Nii suurt kokkuhoidu ei näinud Verlise selgitusel ette ka tasuvusanalüüs. Tegelikkus on, et Konesko kasutab kütteks 200 000 liitri õli asemel 500 000 kWh elektrienergiat.

Mitme aastaga ühe korraliku tööpingi jagu raha maksnud investeering end ära tasub, ei tahtud Verlis öelda. Ta sõnas vaid, et jaanuari külmad on andnud neile häid teadmisi, ja rõõmustas, et saab esile kerkinud  küsimused kohe ehitajaga ära lahendada.

Et maasoojuspumbad on liidetud küttesüsteemiga, siis kulus nii maaküttele üleminekul kui kulub ka praeguste külmemate ilmade korral endiselt kütteõli.

Kuigi praegu on õlikatlamajad olnud töös iga päev, on Verlise hinnangul kütteõli osa siiski marginaalne.  «Maaküte võiks olla lahendus paljudes tootmistes ja tulevikus on see arvatavalt kõige odavam kütteliik,» selgitas ta. «Eriti neis tehastes, kes kütavad õli ja elektriga ning kellel tehnoloogia lubab ehk kel on tarvis  toota vaid ruumisooja nagu meil, mitte tootmiseks vajalikku sooja.»

Maaküttekatlamajad ei vaja iga päev ka töötajaid, vaid kütteperioodil valmisolekut mobiilile tuleva teatise peale rikkeid kõrvaldada.

Konesko tehas otsustas maaküttele ülemineku pärast eelmisel kevadel aset leidnud kütuseaktsiisi tõusu ja on nüüd töödega lõppjärgus. Puuritud  on 40 ligi 140 meetri sügavust auku. Kokku tuleb neid 47, mis teeb kui 6,2 kilomeetrit toru.

Alternatiivina oleks olnud võimalus paigaldada maakontuur, aga see oleks täitnud Konesko kogu vaba maapinna. Puuraugud võtavad vaid väikses osa tehase maaalast.

Ühes maaküttele üleminekuga vähenes tehases ka katlamajade arv. Varem hoidis metallesemetega töötamise ruumides nõutava 20kraadise sooja sees neli õliküttekatlamaja, nüüd on töös kolm maaküttekatlamaja.

Töötajad küttesüsteemi vahetusest aru saama ei peakski, nagu ei pruugi Verlise ütlust mööda nad teada ka mõne uue tööpingi ostust. «Maaküttele üleminek on küll keerukas projekt, kuid kindlasti tehasele mitte kõige tähtsam, et sellest nii suurelt rääkima peakski,» lausus ta.

Maaküte katab 95 protsenti tehase energiavajadusest. Aastat paar tagasi investeeris Konesko elektrienergia alternatiivtootmisse päikesest ja sellestki oma tarbeks jätkub.

Paigaldus oli põnev ja üllatusterohke

Konesko tehasele maakütte paigaldanud Maaküte OÜ juhataja Tanel Gehrke ütles, et maakütet on nad pannud teistelegi suurtehastele, kuid mitte sügavuti ja nii paljude puuraukudega.

Nii on eelmise aasta oktoobris ehitama hakatud süsteemi häälestus olnud põnev ja üllatusterohke. Praegune pakane annab võimaluse proovida süsteemi ka karmides oludes.

Gehrke jäi katlamajas nähtuga rahule. «Peaaegu maksimumil töötades muudab süsteem maa seest saadava kuuekraadise soojuse küttesüsteemi minevaks 68kraadiseks kuumuseks. Need arvud on lootustandvalt head,» ütles ta.

Kui Gehrke julges ehitust alustades Koneskole lubada, et kasutatavate mahtude juures tasub investeering end ära kolme aastaga, siis esimesed töökuud on näidanud, et isegi kiiremini. «Kui tehas hoiab iga kuu ühe katlamajaga kolmest kokku 6000 eurot kütteraha, siis see on ikka suur asi,» lisas ta.

Konesko maaküte

Ehitus algas oktoobris.

Tööd hõlmavad maaküttepumpade paigaldust, ühendamist küttesüsteemiga, puuraukude puurimist, küttekontuuri paigaldust, täitmist ja ühendamist.

140 meetri sügavusele viiakse 47 puurauku, mis asuvad tehase maaalal kahes kohas.

Maaküttekatlamaju on tehasel kolm.

Õlikatlad jäävad toetama nii-öelda tippkoormust, näiteks töötavad pakaseliste ilmadega.

Installeeritud võimsusnäitajad arvudes: 3000 m² hall 128 kW, 1740 m² hall 52 kW,  7500 m² maja 256 kW.

Esimene maasoojuspump alustas tööd 18. novembril.

Konesko kasutab kütteks 200 000 liitri õli asemel 500 000 kWh elektrienergiat.

Allikas: Konesko