Noor naine sai riigi toel töökoha ja elukutse

Roosna-Alliku lasteaias üle aasta tugiisikuna töötanud Kätlin Koks on õnnelik, sest töökohta otsides mõistis ta aina rohkem, et ainult keskharidusega ja väikelapse emana oli tal seda leida keeruline. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Abituriendina emaks saanud Kätlin Koks ei kujutaks ette, kes ja kus ta oleks, kui poleks töötukassa teenuse «Minu esimene töökoht» kaudu saanud tööle ja võimaluse ametit õppida. Teenus toetab tööotsinguil nii noori kui ka neid tööle võtnud ettevõtteid kuni kaks aastat.

Türi vallast Roosna-Allikule elukaaslase juurde kolinud Kätlin Koks tervitab meid Roosna-Alliku lasteaia uksel naerusuiselt. «Oleks keegi mulle paar aastat tagasi öelnud, et tulen lasteaeda tööle, oleksin teda hulluks pidanud, kuid nüüd olen siin üle aasta tugiisikuna töötanud ja õnnelik,» lausus ta.

Kätlin sai 18aastaselt emaks ja lõpetas gümnaasiumi lapse kõrvalt. Lapse kasvades töökohta otsima hakates mõistis ta aina rohkem, et ainult keskharidusega ja väikelapse emana on tal seda leida keeruline. «Ainult vahetustega tööle, kuid siis ei näe ma ju last üldse,» sõnas ta.

Nii oli Kätlin väga tänulik Roosna-Alliku abivallavanemale, kes tutvustas talle töötukassa uut võimalust. «Ma ei tea, kes ja kus oleksin, kui poleks sattunud sellesse töötukassa programmi. Nüüd olen aasta olnud kodukoha lasteaias tugiisik ja saanud erialakoolitust. Võin öelda, et olen paberitega tugiisik ja oma eluga väga rahul,» lausus ta.

Lasteaiaõpetaja Anne Nõlvak iseloomustas Kätlinit kui õpihimulist ja hakkajat noort, kes tuleb oma tööga toime. «Kätlin otsib ise uusi asju, kuidas veelgi parem tugiisik olla. Oleme soovitanud tal ametit edasi õppida ja jätkata, sest see paistab talle sobivat,» ütles Nõlvak.

Roosna-Alliku lasteaia juhataja Anne Alberg sõnas, et kui riik maandab erihariduseta noore töölevõturiski, makstes poole tema palgast, siis on patt selline võimalus kasutamata jätta. «Meil oli tugiisikut vaja ja väljaõppega inimest polnud saada. Nii riskisime võtta noore ja võime öelda, et võitsime tubli spetsialisti, kes on kohusetundlik ja püüdlik,» selgitas ta.

Töötukassa Järva osakonna juhataja Eha Tasang sõnas, et suunas eelmisel aastal uue teenuse «Minu esimene töökoht» kaudu ametisse seitse noort, kes kõik töötavad siiani samas ettevõttes.

Programm on mõeldud 17–29aastastele erihariduseta töötutele. Esimese valiku, keda riigi toel tööle suunata, sai töötukassa Järva osakond teha paarikümne noore seast.

Koostöös noorte tugilaga loodab Tasang, et tänavu selliste noorte hulk suureneb. «Püüame üles leida noored inimesed, kes ei õpi ega käi tööl, ja kui saame nad juba tulema töötukassasse, siis saame neid motiveerida, õpetada ja leida tööandja, kes võtaks nad tööle ja noor saaks järje peale,» selgitas ta.

Tänavu on sel moel töökoha leidnud kolm noort.

Riigi toel on tööle mindud lasteaeda, elektrifirmasse, meigistuudiosse, teatrisse grimeerijaks, autovärvijaks, õmblejaks, elektrikomponentide koostajaks Roosna-Allikule, Paide ümbruse ettevõtetesse, Koeru ja ka Rakvere teatrisse.

Tasang täpsustas, et tööandja saab erihariduseta noore töölevõtul palgatoetust, mida makstakse esimesel aastal 50 protsenti brutopalgast, kuid mitte rohkem kui kahekordset Eesti keskmist töötasu ehk 860 eurot kuus.

Ka noore koolitusele ei pea ettevõte kulutama, selleks on võimalik küsida kahe aasta jooksul töötukassalt 2500 eurot hüvitist. Seegi on Tasangu meelest päris korralik koolitusraha, mille eest noorele täiendõpet teha. «Tuleb vaid töötukassaga enne koolitusele saatmist kokku leppida,» toonitas ta. Kõige selle juures on ettevõtjale üks aga. Nimelt sõlmivad ettevõte ja töötukassa kaheaastase lepingu ja kui tööandja selle katkestab, tuleb tal riigi antud toetus tagasi maksta. Kui noor lõpetab ettevõttes töötamise, siis talle nõudmisi ei esitata.

Kui eelmisel aastal asus Järvamaal tööle seitse ja üle-eestiliselt 212 noort, siis tänavu on teenusega tööle asunuid Järvamaal kolm ning Eestis kokku 143 noort.

«Minu esimene töökoht»

• Toetab erihariduse ja töökogemuseta (või lühiajalise töökogemusega) noorte töölevõttu.

• Sihtrühm on töötud 17–29aastased noored, kel puudub eriharidus (alg-, põhi- või üldkeskharidusega); pole töökogemust või see on lühiajaline ning on olnud töötuna kirjas järjest vähemalt neli kuud.

• Toetab tööandjat, hüvitades 50 protsenti töötaja ühe kuu brutopalgast, kuid mitte rohkem kui kahekordne alampalk (860 eurot) esimesel tööaastal ning töötaja koolituse kuni 2500 euro ulatuses kahe esimese tööaasta jooksul.

• Tööandjal tuleb sõlmida noorega leping, kas tähtajatult või tähtajaga vähemalt kaks aastat.

• Eelmisel aastal asus tööle 212 noort, neist seitse Järvamaalt, tänavu on seda teinud 143 noort, neist kolm Järvamaalt.

Allikas: töötukassa