Eesti on Euroopa äärepealne nurgatagune maa, kust igasugused ühendused vana Euroopaga, mille ühises majandussüsteemis me oleme, on äärmiselt olulised – nii sõnastas Riigikogus kõnelenud sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi poliitilise ja julgeolekupoliitilise argumendi kaasaegse kiirraudtee Rail Baltic kasuks.
Parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida teha Rail Baltikuga?“ arutelul kõnelenud Marrandi sõnul on mõistlikud ühendused ja kiire ligipääs, olgu siis reisijate või kaubaveoks, Eestile tähtsad.
Mõtteliselt Soomest algava ja Poolani jõudva Balti riike läbiva kiirraudtee, mis peaks valmis saama 2025. aastal, maksab kokku 4,2 miljardist eurot. Eesti osa sellest on 1,3 miljardit, meie riigieelarvest võtab see 250 miljonit, ülejäänu tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust.
Marrandi tsiteeris AECOM-i uuringut, mille järgi võib Rail Balticul liikuda 2030. aastal juba 12,9 miljonit tonni kaupu. Ta meenutas ka Riigikogu majanduskomisjoni hiljutist külaskäiku Tallinna Sadamasse, mille juhid näevad Rail Balticust tõusmas tulu Soome kaupade liigutamisel alla Euroopasse.
Marrandi nimetas oluliseks keskkonnaalaste argumentide hoolikat ja igakülgset kaalumist, mis tähendab raudtee ületamise võimalusi suurulukitsele, sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele.
Ta hoiatas: Rail Balticu projekti puhul mingi uue mõtlemisaja võtmine tähendaks, et seda raudteed kindlasti ei tule.