Maailm otsib uusi tasakaalupunkte

Urmas Glase Foto: Erakogu

Kirja­nik Valdur Mikita ennustab Järva Teatajale antud aastalõpuintervjuus, et oleme tunnistajaks uue maailma sünnile, aga me ei saa veel täpselt aru, kuhupoole ilmaasjad pöörduvad.

Urmas Glase

kolumnist

Teistelt kontinentidelt Euroopasse tulvav rahvaränne, terrorismirünnakute sagenemine ja idanaabri suurenev sõjakus on esimesed asjad, mis meenuvad maailma muutumisest rääkides.

Hiljuti jäi näppu Hispaania riikliku teadusuuringute nõukogu teadlaste Antonio Garcia-Olivarese ja Jordi Sole umbes aastatagune teadusartikkel, kus nad ennustavad, et tänapäevasele Lääne tarbimisele rajatud majanduskasvust toituvale kapitalistlikule majandusmudelile on jäänud elada ehk paarkümmend kuni 50 aastat.

Artikli autorid ütlevad, et majanduskasvu kultus ammutab energiat fossiilsetest kütustest ja loodusvarade intensiivsest kasutamises ning lähimal kümnendil-paaril saavutame tarbimise haripunkti, millele järgneb  varude kiire ammendumine.

Artikli autorid ennustavad, et terendav energia defitsiit ja järsk kallinemine piirab rahvusliku koguprodukti kasvu, mis saab saatuslikuks sellele kapitalismile, mida nüüdisajal tunneme edukuse mõõtmisele toetuva moodsa majandussüsteemina.

Üleilmsest energiapõuda suudab leevendada tuule-, päikse- ja hüdroenergia ehk taastuvate energiaallikate kasutusel rajanevad tehnoloogiad. Ent  maavarade, vee ja haritava maa ammendumisest või kasutuskõlblikuks saastumisest pole pääsu, kui jätkame praegusel viisil majandamist.

Planeedi ökosüsteemid on üle taluvuspiiri koormatud ja üles ütlemas. Puhas magevesi on defitsiit ja üleväetamine muudab maa viljatuks. Inimkond ei suuda toiduainete tootmist suurendada mahus, mis tagaks endiselt paisuva populatsiooni äratoitmise.

Teadlased ei halasta: praegusel kujul on kapitalism määratud hukule, paremal juhul marginaliseerumisele. Selle asemele tulev majanduslik sümbioos peab genereerima ideid, kuidas säilitada praegused elustandardid tingimustes, kus majandus seisab paigal ja ettevõtted ei teeni kasumit.

Katsumus pole kerge, sest juba praegu takistab majanduse paigaltammumine ühiskonnas pingeid: kasvab tööpuudus ja varaline kihistumine, hinnad tõusevad, majanduslik ja poliitiline surve suureneb, inimesed muutuvad rahulolematuks ja kõigutavad ühiskonnakorralduse alustalasid.

Inglaste Brexit või USA presidendivalimised näitavad, et senise poliitilise ja majandusliku eliidi vastu on tekkinud ühiskonnas trots, mis juba otsib ja leiab väljapääsu.

Hispaania teadlased pakuvad artiklis välja karmi juhise, kuidas kapitalism võib teatud tingimustel säilida: tuleb loobuda majanduskasvust ja kasumijahist, tarbimise suurendamisest ja elustandardi parandamisest.

Teine võimalus on efektiivsem ressursikasutus ja suurem tootlikkus, mis võimaldab vähema tööga saavutada sama või paremat tulemust ja pikendada senise heaolu jätku.

Et hoida  ära sotsiaalsete probleemide paisumist riigikorrale ähvardavaks, on riik aina rohkem sunnitud sekkuma majandusse, mis tekitab omakorda turutõrkeid. See paneb kahtluse alla senise eraomandil rajaneva majandusmudeli ja riikide suutlikkuse hoida praegust ühiskondlik-poliitilist-majanduslikku formatsiooni pikemas perspektiivis muutumatuna.

Võimalik, et ühiskond ei suuda kohaneda uute tehnoloogiate, alternatiivenergia ja nullkasumi teenimisega ning maailma eri nurkades tekivad erinevad majandusmudelid.

Üks võimalus on energiasõltuvusest vabanedes naasta varasemate kapitalismieelsete arhailisemate, kuid autonoomsemate ja globaalsest majandusest sõltumatute majandusmudelite juurde, kus elatakse ja toodetakse kogukondlikult ja spetsialiseerudes. See nõuab ühiskonnalt restarti ja mobilisatsiooni, et mõtestada muutunud tingimustes ringi riigi, kodanike ja majanduse suhted.

Kapitalismil on lootust, kui suudetakse ümber orienteeruda taastuvatele energiaallikatele ja tõhustada tootmist usus, et ressursside kasutuse ümbermängimise järel on võimalik loodusvarasid edukalt edasi ekspluateerida.

Teine positiivne stsenaarium näeb kapitalismile olulist mõjuvõimu kaotust ning  mittetulundusliku turusektori suurenemist koos riigi kasvava rolliga majanduses. Võimalikult paljude teenuste suunamine internetti aitab säästa materiaalset ressurssi ja  leevendada majandussurutist.

Neis etappides nähakse üleminekut sega- või läbipõimunud majandusele, kus on saavutatud ökoloogiliselt tasakaalustatud  ühiskonna ja infoühiskonna harmooniline kooseksisteerimine.

Majanduskasvust loobudes ei suuda turud paraku end üleval pidada ja tarvis läheb demokraatliku riiklikku kompenseerivat regulatsiooni. Teadlased eeldavad, et muutub ka pangandus: kommertspangad asenduvad avalike pankadega, kust saab raha laenata tasuta.

Teadlased möönavad, et riikliku sekkumise suurenemisega kaotab eraomandus mõtte ja see nõuab suuremat demokraatiat ehk rahvahulkade kontrolli majandusmudeli regulatsioonide täitmise üle.

Mõneti sarnaneb tulevikku vaade energiajulgeoleku ja ressursside kontrollivajaduse põhjal juba praeguse Hiina majandusmudeliga, mis küll lõhnab totalitarismi järele.

Uue maailmakorraldusliku tasakaalu saavutamine nõuab poliitiliste institutsioonide, korporatsioonide ja ühiskonna kokkulepet, mis tagaks minimaalselt  heaolu säilimise või suudaks seda suurendada ning hoiaks ära ühiskonna kaldumise totalitarismi. Samuti nõuab uus mudel planeedi loodusvarade üleekspluateerimisest loobumist.

Artikli autorite mõttekäikude tõeks saamisel võivad nende ühiskondlikud tagajärjed olla etteaimamatud, tuues kaasa ühiskondliku formatsiooni muutmist ja uusi majandussuhteid, isegi kui seda teha demokraatlikult ja kontrollitult.

Üleminekul ühelt ühiskonnakorralduselt teisele on alati risk, et protsessid väljuvad kontrolli alt ja viivad sotsiaalsete ja etniliste konfliktideni, mida maailmas juba niigi märkame.

Olukorras, kus päevakorras pole heaolu, vaid ellujäämine, suureneb riikide või etniliste gruppide agressiivsus, mis võib viia fataalsete tagajärgedega jõu kasutuseni.

Karl Marx ja Vladimir Lenin keeravad hauas rõõmust külge, sest kirjeldatud stsenaariume lugedes kangastub kommunismi uus tulek. Ega ilmaasjata ole autorid  toonud viiteid Hiina majandus- ja riigikorraldusmudelile.

Segamajanduseks nimetatav uus mudel pakub samasugust heaolu ja hüvede jagamist igaühele tema vajaduste ja võimete järgi, nagu XIX sajandil pakkus Karl Marx ja mida on nüüdisaegsesse modifikatsiooni pannud hiinlased.

Kindlasti ei saa loodusressursside intensiivsele jätkusuutmatule kasutusele rajatud majanduskasvu, tarbimis- ja meelelahutusmaailm praeguse tarbimispeona kaua kesta. Uue tasakaalu otsing on inimkonna ellujäämiseks oluline. Head uut aastat soovides tõdegem, et elame põneval ajal.