Uus riigieelarve toetab Eesti arengut

Sven Sester Foto: Internet

Alanud aasta riigieelarve 9,66 miljardit eurot on ära jagatud nii, et kõik Eestile strateegilise tähtsusega valdkonnad saaksid oma osa.

Sven Sester

rahandusminister

Uue riigieelarve eesmärk on majanduskasv. Kui kasvab majandus, kasvavad ka maksutulud ja saame rohkem suunata ühisraha nii julgeolekusse kui üldise heaolu ja meie rahvaarvu kasvatamisse.

Eesti majanduse kasvuväljavaated on head: alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu hoogustumist 2,5 protsendini, mis teeb silmad ette eelmisele ja üle-eelmisele aastale.

Kust see kiirem kasv tuleb? Eesti on avatud majandusega riik ja loomulikult mõjutavad meid kõige rohkem arengud piiri taga. Tänavu on meie lähinaabrite – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa majandusolukord paranemas. Eesti ettevõtetele tähendab see laiemaid ekspordivõimalusi ja ühes sellega suuremaid tulusid.

Majanduse arengut stimuleerivad ka riigi hüppeliselt kasvavad investeeringud ja euroraha kasutus. Koos riigi kaasrahastusega on euroraha toel tehtavatele projektidele eelarves selleks aastaks ette nähtud veidi üle miljardi euro.

Majanduskasvu toetavad ka maksumuudatused. Hotelle ja turismitalusid toetab uue valitsuse otsus jätta majutusasutuste käibemaks üheksale protsendile ja tühistada maksu tõus. See on oluline ka seepärast, et välisturistide teenindamine tähendab väliskülastajate raha tulekut Eestisse.

Ettevõtlust ja majanduskasvu toetab veel otsus jätta ära diislikütuse aktsiisi tõus järgmise aasta algul, sest suurema osa müüdavast diislikütusest tarvitavad Eestis ära ettevõtted.

Koos majanduskasvuga läheb ka inimeste elu tänavu paremaks: keskmine palk tõuseb prognoosi järgi 5,5 protsenti. Samas tempos peaksid suurenema pensionid: uus riigieelarve näeb ette keskmise vanaduspensioni tõusu 20 euro jagu ehk 416 euroni.

Poliitiline otsus on, et keskmine pension jääb endiselt tulumaksuvabaks. Neid pensionäre, kes elavad üksi, toetab riik täiendavalt 115 euroga aastas. Ühtekokku oleme eelarves pensionideks ette näinud 1,67 miljardit eurot.

Suurenevad ka riigikaitsekulud, ulatudes 481 miljoni euroni. Lisaks kahele protsendile SKPst oleme kokku leppinud liitlaste kohaloleku rahastuse ning järgmisel aastal käivitame täiendava kaitseinvesteeringute programmi. Tegemist on seni suurima summaga, mis ületab ka NATO liitlaste vahel kokku lepitut, ulatudes peaaegu 2,2 protsendini SKPst.

Samuti oleme eelarvet koostades pidanud silmas, et kasvaksid ennekõike õpetajate, politseinike, päästjate ning sotsiaal- ja kultuuritöötajate palgad. Meie siht on tõsta aastaks 2019 õpetajate keskmine palk 120 protsendile Eesti keskmisest. Palgakasv teistes valdkondades on samuti võimalik, aga seda kokkuhoiukohtade leidmise või uute reformide kaudu.

On loomulik, et riik ei võta tulumaksu inimestelt, kes teenivad alampalka või sellega sarnast palka, millega on niigi raske toime tulla. Seetõttu saab ligi 100 000 töötajat, kelle aastatulu jääb alla 7818 euro ehk keskmiselt alla 651,5 euro kuus, juba 2017. aastal taotleda tulumaksu tagasimakset. Selleks tuleb minna maksuameti kodulehele ja esitada taotlus koos tuludeklaratsiooniga.

2018. aastal asendub tagasimakse süsteem juba kõrgema maksuvaba tuluga madalat ja keskmist palka saavatele inimestele. Selleks tõuseb kuni keskmist palka teenivatele töötajatele maksuvaba tulu 2018. aastal 500 eurole kuus. Nii jääb inimestele kätte rohkem raha, et katta oma vajadusi, säästa või investeerida. Samuti on tähtis, et mitte keegi ei hakka ka pärast maksumuutusi maksma oma sissetulekult tulumaksu rohkem kui 20 protsenti.

Keskmist ja madalamat palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine toetab majanduskasvu, sest maksude vähendamise tõttu inimestele kätte jäänud raha jõuab jälle tarbimisse ja kasvatab nii majandust kui ka maksutulu.

Madalama maksukoormuse tõttu vähenev surve tööjõukulude kasvuks aitab aga hoida meie ettevõtete konkurentsivõimet ja hoida töökohti Eestis.

Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus. See tähendab, et kolme lapsega pere saab alates juulist 500, nelja lapsega pere 600 ja seitsme lapsega pere 1000 eurot kuus. Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.

Lastega perede toimetulek paraneb ning kui võtta kokku kõik uued ja juba eelmised kehtivad toetused ja hüvitised, siis üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesuslõksu sattumist. Loodame, et nii hakkab ka meie rahvaarv tasapisi suurenema.

Seda kõike teeme nii, et valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst. See tähendab, et Eesti riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras.