Kahele äsja 14aastaseks saanud noormehele teeb politsei lähiajal kuni 6000 krooni trahvi, sest nad ei allunud koolis õpetaja korraldustele ja ropendasid.
Pilk ajalukku
16. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide politseijaoskonna pressiesindaja Kaire Kozlova teatas, et eelmisel õppeveerandil alustas jaoskond väärteomenetlust kolme õpilase suhtes, kes rikkusid järjepidevalt koolis tunni korda ja käitusid ebaõpilaslikult. «Kahele korrarikkujale on juba vormistatud väärteoprotokoll avaliku korra rikkumist käsitleva paragrahvi alusel,» selgitas ta. «Et poisid on vanemad kui 14 aastat, seega jõudnud vastutusikka, ootab neid otsuse jõustudes trahv.»
Kozlova lisas, et kolmas korrarikkuja pole veel vastutusealine, seetõttu on tema materjalid vormistatud alaealiste asjade komisjonile.
Kõik kolm juhtumit leidsid aset kuu algul maakonna eri koolides.
Paide politseijaoskonna noorsoopolitsei juhtivkonstaabel Malle Hermanson ütles, et tema töös pole erakordne, kui tunnis korrarikkumise pärast algatatakse väärteomenetlus.
Tunnikorra rikkujatest teavitab politseid tavaliselt õpetaja, kelle tundi ebaõpilasliku käitumisega liiga tihti segatakse.
Hermanson mõistab õpetajaid, kes politsei poole pöörduvad. «Selleks ajaks, kui õpetaja politseisse tuleb, on ta viidud viimse piirini ja kool on rikkuja korralekutsumiseks kasutanud ära kõik tema käsutuses olevad meetmed,» selgitas ta.
Hermanson ütles, et kolmel viimasel korral ükski õpilane füüsilist vägivalda teiste õpilaste ega õpetaja suhtes ei kasutanud. «Lühidalt öeldes nad solvasid ja ropendasid ega allunud õpetaja korraldustele,» täpsustas ta. Hermanson tõi näite, kui üks noormees «tulistas» õpetaja laua kohale lakke «tatikuule», mis hiljem lauale kukkusid.
Peetri põhikooli direktor Ene Reinla tunnistas, et lapsed on hakanud järjest rohkem ropendama. «Kui tänaval jalutades noorte sõnapruuki kuulata, on seal sageli palju roppe sõnu, mis lipsavad ka koolis üle huulte,» lausus ta.
Reinla märkis, et teda pole koolis veel ükski laps rumalasse kohta saatnud. «Eks see olene suuresti sellest, kuidas õpetaja suudab ennast kehtestada,» lisas ta.
JÄRVA TEATAJA, 24. MÄRTS 2007